Tiit Tammaru: millistes keeltes suudavad suhelda eesti ja vene noored?

Foto: Allikas: rahva ja eluruumide loendus 2011

Millise kultuuriruumiga seostub oma keeleoskusega noorim, Z-põlvkond, küsib rahvastikuteadlane Tiit Tammaru.

Eesti Koostöö Kogu nõukogu valis järgmise Eesti inimarengu aruande teemaks rände ja kultuurimuutused. Aruandes soovitakse lahti mõtestada Eesti ja eestluse muutunud kohta ja rolli tänapäeva avatud maailmas, kus järjest olulisem arengu mõjutaja on võime osaleda globaalsetes suhtlusvõrgustikes.

Keelteoskus on suhtlemise alus. Keeruline on lahendada Süüria kriisi ja põgenike olukorda, kui ei suudeta suhelda asjaosaliste emakeeles. Keeruline on siseneda Jaapani turule ettevõttel, kus ükski töötaja ei räägi kohalikku keelt. Raske on Saksamaal leida tasuvat tööd töötajal, kes saksa keelt ei valda. Keelteoskus määrab seega meie võime suhelda erinevatest kultuuridest ja maailma nurkadest pärit inimeste, ettevõtete ja riikidega. Millise kultuuriruumiga seostub oma keeleoskuse poolest noorim, Z-põlvkond (sündinud aastatel 1995–2012) ning kuidas see erineb vanematest põlvkondadest? Heidame sellele küsimusele pilgu Eesti viimase rahvaloenduse andmeid kasutades. Eestis on eesti ja vene keelt emakeelena kõnelevate inimeste võõrkeeleoskus erinev, seetõttu käsitleme neid kahte rühma eraldi.