Ladina algupäraga sõna «reform» on enamikus maailma keeltes kodunenud alates 18. sajandist prantsuse keele vahendusel, mis toona oli peamine rahvastevaheline suhtluskeel nagu inglise keel tänapäeval. Tähendab see sõna «muudatust». Milleks muudatusi-reforme tarvis on? Eelkõige selleks, et muuta midagi efektiivsemaks, sh ka kuluefektiivsemaks. Venemaa endine asepeaminister Boriss Nemtsov on selle kohta kunagi teravmeelselt märkinud: «Reformid algavad seal, kus lõppeb raha.»

Kokkuhoid on kahtlemata ka üks peamisi Eesti nn riigireformi taganttõukajaid, ehkki sellele lisandub teisigi motivatsioonitegureid, nagu riigivalitsemise lihtsus ja paindlikkus. Suurem efektiivsus annab kokkuhoiu, kokkuhoitavaid ressursse saab efektiivselt kasutada mujal arengu käima lükkamiseks. Üldjoontes ja väga lihtsustatult võiks riigireformi mõtte kokku võtta just nõnda. Kokkuhoid tähendab küll ka koondamisi, kuid reformi algatajate sõnul on riigitöökohtade vähenemine kooskõlas tööjõulise elanikkonna kahanemisega Eestis. Loodetavasti nähakse tulevikus reformi läbiviimisel ka Exceli ridade ja veergude taga peituvaid reaalseid inimesi.

Tegelikult on «riigireformi» enda näol tegemist paljus veel defineerimata mõistega, mille kohta on erinevaid arvamusi ja kujutlusi, kuid see võiks – nagu vastses rahandusministeeriumi visioonis – koondada enda alla haldusreformi ja riigi valitsemise reformi. Haldusreform ning omavalitsuste ühendamine juba käib, kuid riigi valitsemises seisab suurem töö, muu hulgas vastav analüüs ja otsustusprotsess, alles ees. Täiesti lahtine on praegu ka selle ajakava.

Kuid oluline on, et esimesed sammud sinnapoole on tehtud ning reformi enda küllaltki abstraktne idee hakkab aegamööda konkretiseeruma. Sellesse on oma tänuväärse panuse andnud mitme organisatsiooni esitatud visioonid, näiteks võib nimetada Eesti Koostöö Kogu riigipidamise kava, Arengufondi kasvuvisiooni, aga ka seadusloome vallas äärmiselt kogenud õigusteadlase Jüri Raidla ettepanekuid. Nüüd on oma arusaama riigireformist tutvustanud ka rahandusministeerium.

«Jää on hakanud liikuma,» nagu ütles Ilfi-Petrovi «Kaheteistkümne tooli» surematu kangelane Ostap Bender. Jää liigub tasapisi, kuid probleemile lahenduse otsimine algab ikka esmalt selle teadvustamisest. Kui tahame näha oma riiki tulevikus edukana, on riigireformi alustamine ja läbiviimine äärmiselt oluline. Kuid nagu reformide puhul ikka, on tähtis ka selge ja realistlik ettekujutus nii soovitavast tulemusest kui ka sellest, kuidas selleni praegusest seisust jõuda. See töö seisab riigikogul alles ees ning selleks tuleb ka valitsusel üles näidata rohkem sihikindlust ja otsustavust.