Z-põlvkond uuendab, parandab ja otsib ise vastused (11)

, Ernst & Young Baltic AS partner
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Täiskasvanuikka on jõudnud või jõudmas esimene põlvkond, kes ei tunne elu interneti, mobiiltelefoni või mängukonsoolita, nad on tõelised digitaalsed «pärismaalased». Kas keskkond on muutnud noored pigem vastutustundetuks ja pannud nad sotsiaalsetest suhetest võõrduma? Vastupidi, see on vorminud neist innovaatilised ja riskialtid teisitimõtlejad. Uuel sajandil sündinud Z-põlvkonda iseloomustab Ernst & Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi.

Põlvkonnalõhe tekib ühiskonnas enamasti koos oluliste sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste sündmustega. USA kolmanda presidendi Thomas Jeffersoni kinnitusel tunneb iga uus põlvkond tungivat vajadust leida uusi lahendusi, et ühiskond püsiks värske. See on mõistlik soov, mis ongi meid siia toonud ja viib ka edasi, kui parafraseerida president Toomas Hendrik Ilvese kujundit. Edasi viib see, et Z-põlvkond ei taha sõitu jätkata sama autoga, mis on toonud meid siia. Edasi viib rahulolematus. Mitte innovatsioonist unistamine, vaid selle nõudmine. Tahan kiiremini, kaugemale ja tugevamini! Olümpiadeviis «Citius. Altius. Fortius.» on vana, kuid motiveerib inimesi endise jõuga.

Tagasi üles