Raina Pihelgas ja Meeli Parijõgi: lasteaedniku eluohtlik töö

Lasteaed Foto: Elmo Riig / Sakala

Lasteaedades juhtunud tööõnnetusi ei ole laialt käsitletud, kuigi avaliku sektori tegevusalade kontekstis on neid juhtunud märkimisväärsel hulgal, kirjutavad tööinspektsiooni tööinspektor Raina Pihelgas ja Meeli Parijõgi Õpetajate Lehes.

Lasteaedades registreeritud tööõnnetused näitavad, et igapäevategevustes tuleb olla äärmiselt tähelepanelik tagamaks ohutu töökeskkond kõigile töötajatele – õpetajatele ja abiõpetajatele, kokkadele, koristajatele jt. Juhtunud tööõnnetustest tuleks kolleege teavitada, et osata edaspidi sarnaseid olukordi vältida. Käesoleva artikli eesmärk on juhtida kogutud tööõnnetuste statistika taustal tähelepanu ohtlikele olukordadele, millega tuleks lasteaias igapäevatööd tehes arvestada.

Õnnetus ei hüüa tulles

Igaüks teab, kui ohtlik võib olla libe või märg põrand, kuid jalg võib vääratada isegi kuival ja siledal põrandal. Ootamatult on kukutud ka pearingluse tõttu.

Trepid nõuavad erilist ettevaatust. Komistatud ja jalgu välja väänatud on nii sise- kui ka välistrepil. Õnnetuste statistikas on kirjas juhtum, kus töötaja läks personali välistrepile, et õues viibivale töökaaslasele midagi öelda. Ta võttis trepiplatvormi piirdest kinni, kuid see oli lahti ja ta kukkus pooleteise meetri kõrguselt platvormilt asfaldile.

Kukkuda võib toolilt või redelilt, aga ka lihtsalt tänavakõrgenduselt. Nii on kõnniteelt sõiduteele astudes komistatud ja õnnetult käele kukutud.

Voodigi võib osutuda ohtlikuks mööbliesemeks. Lastele lahtikäivate voodite ettevalmistamisel võib voodi käest maha kukkuda ning otse labajalale. Kokkupandavat lastevoodit kappi lükates ei pruugita suuta seda üleval hoida, mistõttu voodi võib jällegi jalale kukkuda.

Last voodi ülemisele korrusele tõstes ja tema aset kohendades on astutud nari alumisele pulgale ning valusalt libastutud. Lihtsalt ühe voodi juurest teise juurde minnes on jalg vastu voodit ära löödud nii, et tulemuseks oli luumurd.

Näide tervisekaitse ja tööohutusnõuete rikkumisest: tööpäeva lõpul hakkas töötaja oma jalgu pesema kõrvalrühma laste pesuruumis laste kraanikausis lahtistes kingades, seistes ühe jala peal. Ta kaotas tasakaalu ja kukkus selili, kuklaga vastu põrandat.

Kui kukkumised-komistamised on tavalised traumad, siis õnnetuste ampluaa on lasteaias märksa laiem.

Kui kukkumised-komistamised on tavalised traumad, siis õnnetuste ampluaa on lasteaias märksa laiem. Näiteks on seinalt alla kukkunud soojaveeboileri tõttu saadud peapõrutus ning laste joonistustöid stendile pannes paberi nurgaga silma torgatud. Pahaaimamatult kapi ust avades on see töötajale pähe kukkunud.

Vigastada võib saada ka tülitsevaid lapsi lahutades. Näiteks võttis kahe lapse füüsilist konflikti lahutama läinud õpetaja abil üks lastest pöidlast kinni ja väänas seda, kuna talle ei meeldinud, et teda kinni hoiti.

Üks õpetaja sai lapse käest, keda pidi teiste turvalisuse tagamiseks kinni hoidma, löögi peapiirkonda, nii et tal murdus alumise eesmise hamba juur.

Viga võib saada isegi konfliktis lapsevanemaga.

Ainult üks vale samm või liigutus

Lastega liikumismängu mängides või tantsides võib kergesti tasakaalu kaotada ja kukkuda. Tantsusamme ette näidates tasub samuti olla ettevaatlik.

Liikumistegevuste ajal võib komistada nii võimlemismati taha kui ka pallile, millega näidatakse lastele liikumisharjutusi ette. Kord juhtus, et koolieelikute rühmas liikumistegevust läbi viies näitas õpetaja lastele ette esemest ülehüppamise tehnikat ning rebestas maandudes säärelihase.

Libastuda ja kukkuda võib nii jalutuskäigu ajal kui ka otse lasteaia ukse ees. Õues on libisetud märgade puulehtede peal. Jalg on välja väänatud puujuure peale astudes ning mänguväljakul auku astudes, seepeale tasakaal kaotatud ja kukutud – tagajärjeks hüppeliigese nihestus.

Õpetaja on kukkunud mänguväljakul, kuna laps on talle jalgrattaga otsa sõitnud, ning kelgumäel, kui laps on kelguga otsa sõitnud. Vastlapäeval kelguga mäest alla sõites on õpetaja jalg lumme libisenud ja põlv viga saanud.

Talvel on õpetajad kukkunud nii laste liuväljakul kui ka libastunud lume all olnud salakavalal jäätunud kohal.

Näitetegevus nõuab vahel samuti ohvreid. Õpetaja, kes peol konna mängis, kukkus, sest konnakostüümi juurde kuuluvate susside tallad olid laminaatpõrandal väga libedad. Õpetajal, kes esines perepäeval muinasjutulavastuses hobusena, muljus kanda tõllaks olnud tool.

Koristamine võib traumaga lõppeda

Akende pesemine on ettevaatust nõudev töö. On juhtunud, et aknalaual seisnud töötaja on sealt alla tulema hakates astunud toolist mööda ning põrandale kukkunud. Tuleks kasutada selleks tööks ettenähtud töövahendit – redelit.

Tool võib olla ebakindel abivahend. Ükskord purunes pink saali aknakatte korrastamiseks toolile astunud õpetaja jalge all ning õpetaja kukkus vastu aknalauda ja vigastas rindkeret.

Treppidel liikudes tuleb olla eriti ettevaatlik, kui kantakse suuremat eset ja vaateväli on piiratud. Õpetaja meenutab, et kord koristades, kui oli vaja mänguasjakasti õue viia, komistas ta trepimademel ja väänas jala välja.

Koristades võib kergesti komistada ka lävepakul ja kukkuda. Ka üksainus põrandale jäänud ese võib põhjustada õnnetuse. Näiteks komistas parajasti prügi väljaviimiseks riietuv õpetaja tühjale metallpurgile, mida ta plaanis välja viia.

Põrandat puhastades esemeid nihutades tuleb olla valvas, et need endale peale ei kukuks. Näiteks kukkus töötajale jalale söögisaali pink.

Kui põrandale on sattunud mis tahes vedelikku, tuleb koristades jälgida, et sinna sisse ei astuks. Näiteks on koristaja astunud lapse okse sisse, libastunud ja kukkunud.

Lasteaia aeda koristades on libisetud ja kukutud märjal rohul. Muruniidukit käivitades on käivitustross järsult tagasi tõmmanud ning töötaja kätt vigastanud.

Ettevaatust õrnade esemetega! Lambikuplit seest puhastades purunes see väikesteks kildudeks ja vigastas töötaja kätt.

Kala seljauimest kuuma pudrupotini

Et köögis võib kergesti noaga sõrme vigastada, pole kellelegi uudis. Aga ettevaatlik tasub olla kõigega, mis torkab ja lõikab. Näiteks on kokk kastist külmutatud kala võttes torganud pöidlasse kala seljauime.

Lastele toitu viies on üks peasüüdlasi õnnetustes jälle trepp. Trepist üles minnes lastele kandikul hommikusööki viies kukkus töötaja esimestel trepiastmetel ja sai kuuma pudruga põletuse näopiirkonda. Teine töötaja komistas trepil, kuum supipott käes. Toidunõusid kandes on komistatud trepil, mis oli välisjalanõudest märg.

Töötaja meenutab, et jäi köögist tulles koristajaga juttu ajama, astus sammu tagurpidi, komistas ja kukkus ning lõi pea vastu põrandat nii, et tekkis kulmuhaav.

Lõpetuseks näide õnnetusesest, mida saanuks ära hoida. Ahjust võetud lõunasöögiga söögisaali minnes libises ja kukkus töötaja köögi põrandale. Kukkumise koht oli vahetult enne niiskelt puhastatud teise töötaja maha pillatud toidust ja taldriku kildudest.

Kui kõik nimetatud õnnetused ühte päeva kokku koguda, võib saada ettekujutuse päevast lasteaias, mis algab ja lõpeb õnnetustega ning vahepealgi pole muud kui õnnetused. Et sellist õudust kontsentreeritult ühes päevas ei toimuks, teevad lasteaiad riskianalüüse ning korraldavad töötervishoiu ja tööohutuse alast juhendamist. Lasteaedades on töökeskkonnaspetsialistid ja valitud töökeskkonnavolinikud üle kümne töötajaga asutuses ning töökeskkonnanõukogud üle viiekümne töötajaga lasteaedades. Sellise töökorraldusega saab avastada juba juhtunud õnnetuste taustal veel tegemata töid, olemata oskusi ja hankimata töövahendeid. Loodetavasti aitame teavitustööd tehes ja infot jagades kaasa tööõnnetuste vähenemisele ja loome turvalisemaid ning vigastusteta toimetatud tööaastaid lasteaedade töötajatele. 2016. aastal viib tööinspektsioon avaliku sektori sihtkontrolli raames tegevusi läbi ka lasteaedadele.