Riina Palu: miks ei võiks riiklikus koolivõrgus rohkem paindlikkust olla?

Riina Palu Foto: Erakogu

Hariduskogukond, lapsevanemad ja tööandjad vaatavad murelikult, kuidas Eesti haridussüsteemis napib vahendeid, et jätkata Eestis lastele harjumuspärase hariduse andmist. Alarmeeriv on, et hoolimata kärpekavast erahariduse avaliku toetamise suunal, otsib järjest enam vanemaid alternatiivi avalikule koolivõrgule ning paljud lapsevanemad kinnitavad koolikoha erakoolis enne, kui on selgunud vastuvõtt eliitkoolidesse, kirjutab nelja lapse ema Riina Palu.

Kas olukorras, kus avalik sektor püüab leida haridusvaldkonnas kokkuhoiukohti, on võimalik näha muud võimalust harjumuspärase hariduse jätkumiseks kui eraraha lubamine haridusse? Haridus on meie põhiseaduslik õigus, kuid me soovime oma õigust kasutada parimal võimalikul moel ja kui see üldiste kärbete foonil nõuab lapsevanemalt, kas rohkem isiklikku aega või muud panust, ei tõrgu paljud vanemad rahakotiraudu avamast.

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse koolides ei ole lubatud lastevanematelt lisaraha kogumine, et see õpetajate hoidmisse või muul viisil koolis antava hariduse tugevdamisse suunata. Kõigi vanemate võimalused kooli toetada ei ole loomulikult võrdsed ja kui uskuda tuttavat õpetajat, tuleb ka praegu appi kohalik sotsiaalsüsteem, mis toetab majanduslikult vähem kindlustatud laste kulutusi, näiteks õppekäikudele või –vahenditele, mille pakkumine lastele tuleb seaduse piirangute tõttu samuti vormistada hoolikalt, et mitte saada süüditust lapsevanematelt raha küsimises.

Kas ei oleks mõistlik võtta maha piirang koolide toetamiselt ja teha soovivatele lastevanematele hariduse rahastamisel osalemine võimalikult lihtsaks? Et koolid koos neid toetavate MTÜdega ei oleks uurimise all ja ei peaks kasutama jokk-skeeme erinevate tegevuste elluviimiseks.

Alternatiiv on erakool

Eraharidus on üha enam lapsevanemate teadlik otsus mitte sunnitud valik, kui võsuke eliitkooli ei pääse. Erakoolides õpib umbes neli protsenti kooliealistest ehk iga kahekümne viies õppur ehk rohkem kui üks laps igast võimalikust klassikomplektist. Eraharidus on meie haridussüsteemi osa ja miks mitte kauaotsitud Eesti paremus, mis võimaldaks kiirelt ja paindlikult luua koolikohti Eestisse elama asujatele - nii kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide lastele nagu paluvad start-up firmade esindajad, kui ümberasujatele, kes oskavad heast haridusest lugu pidada.

Erakoolid täidavad reeglina mingit nišši, mida riik ja kohalik omavalitsus oma koolivõrguga ei hõlma või ei tee seda lapsevanemate ootustele vastavas mahus. Nii on tagatud valikuvabadus, vanemate ja laste erinevate võimete, mõtteviiside, huvide ja eesmärkide saavutamine. Erakoolid on enamasti tasulised ja võivad oma ressursse paindlikumalt kasutada. Kuid miks ei võiks rohkem paindlikkust olla riiklikus koolivõrgus?

Kui eesmärk on anda head haridust enda lastele ja võimaldada seda Eesti heaks töötavate vanemate lastele, ei peaks vastandama era ja riiklikku haridust. Piir kahe kooliliigi vahel ei peaks olema järsk ning nii era- kui avalik rahastus võiks käia koos lapsega ja olla sarnane mõlemal juhul.

Sealjuures ei peaks vastandama ka hariduse riiklikku ja munitsipaalrahastust. Nii peaminister kui haridusminister on osundanud, et erakoolid saavad riigilt rohkem raha kui munitsipaalkoolid. Sealjuures jäetakse märkimata, et seadus on võimaldanud kohalikel omavalitustel mitte maksta teiste koolidega võrdset toetust erakoolidele oma vahenditest ja sama summa tuleb vastavalt seadusele ja riigikohtu otsusele välja käia riigieelarvest.

Kui lihtsalt selgitada, siis ministeeriumi eraldatud iga kahe euro kohta lisab kohalik omavalitus oma koolide puhul veel kaks eurot, kõik omavalitused ei tee seda aga erakoolide puhul, vaid ministeerium on vastavalt kehtivale seadusele kohustatud ise maksma juurde ühe euro.

Ettevõtjad on haridusdiskussiooni lisanud uued eesmärgid – lisaks sellele, et Eesti lapsed saaks maailmas konkurentsivõimelist haridust, mis võimaldab Eestil olla edukas ekspordiriik, saab haridus ka ise olla edukas väljamüügiartikkel töötades argumendina Eestisse elama asuvate spetsialistide jaoks või siis tuues Eesti koolide välismaa filiaalide kaudu eksporditulu. Neidki eesmärke tuleb võtta arvesse kui lapsevanemate, teadlaste, ettevõtjate, koolide esindajate ja ka koos lastega avatakse peatükk Eesti hariduse tulevikust.