Hendrik Vosman: häiritud Lukašenka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Wikileaks avaldas lõppenud nädalal mitu USA diplomaatilist memo Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenka kohta. Otsekui kinnituseks Ühendriikide Minski suursaadiku 2006. aastast pärit väitele, et Lukašenka on «selgelt häiritud» mees, kes ei kavatse kunagi võimult lahkuda, tuli samal päeval avalikuks ka telegramm tema kohtumisest Urmas Paetiga.
Allikaks Eesti välisministeeriumi tollane lauaametnik Risto Roos, on USA Tallinna saatkonnas valminud kirjutis Paeti aastatagusest visiidist Valgevenesse lisapealkirjaga «Lukašenka jahvatab (ja jahvatab ja jahvatab)» põnev lugemine.
Lukašenka ütleb 90 minutini veninud jutuajamisel muu hulgas, et opositsioonile peabki peksa andma, kui nad miilitsaid ründavad, ja et mingeid poliitvange Valgevenes ei ole – tavalised bandiidid liituvad opositsiooniga, et siis tagakiusamise pärast kaevelda. Lisaks ports intrigeerivaid väiteid, näiteks augustisõja ja Saddam Husseini kohta.
Otsisin üles välisministeeriumi pressiteate samast kohtumisest. See jätab mulje, et Paet ja Lukašenka rääkisid vaid idapartnerlusest, energiapoliitikast ja majandussuhetest. Lukašenka Vene-vastane tiraad ja väide, et ta ei pea Eestit oma vaenlaseks, jäeti välja. Õige kah, sest välispoliitikat ei tehta ju ajalehtede kaudu. Pigem USA saatkonna ja Wikileaksi vahendusel.