Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/11/08/1420782t1haf47.jpg)
/nginx/o/2016/02/26/5098497t1h1d68.jpg)
Tänavuse vabariigi aastapäeva kontserdi röövis intensiivne ja unikaalne džässlauljatar Kadri Voorand (29). Kuigi kontserdil kõlasid näiteks ka klassikalised pehmed ja armastatud koorilaulud, nagu «Ta lendab mesipuu poole» ja «Mu isamaa on minu arm», räägiti järgmisel päeval vaid kriiskavast solistist.
Olen Voorandi talendi austaja olnud juba pikalt ja üks on kindel: teda kas armastatakse või vihatakse, külmaks ei jäta ta kedagi. Naislaulja, keda ei kirjeldata võõrastele mitte välimuse, vaid vokaaltehniliste võimete kaudu, on erakordselt väärtuslik aare.
Õnneks astub Voorand üles ligi kümnes koosseisus alates pehmemast vokaalansamblist Estonian Voices, kelle kontserdid tõid viimastel jõuludel kirikud puupüsti täis, kuni süvadžässiliku Kadri Voorand Trio või Quartetini, mis paneb proovile ka kõige suuremad selle stiili austajad.