Erkki Koort: igasugune äärmuslus on võimalik oht inimeste ja riigi julgeolekule

Erkki Koort Foto: Liis Treimann

Eestis on terrorismioht jätkuvalt madal. Samas ei saa lootma jääda, et meie ümber Euroopas ja mujal toimuvad relvastatud konfliktid, äärmusluse levik ja plahvatuslikult kasvanud ränne ei mõjuta meie julgeolekut, kirjutab siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort.

Peaaegu iga päev kuuleme erinevatest terrorirünnakutest Süürias, Iraagis ja Aafrikas, aga ka eestimaalaste jaoks olulistes sihtkohtades nagu Ukraina, Türgi, Egiptus, Israel või Tai. Euroopale jääb aasta 2015 meelde terrorirünnakutega Pariisis – aasta algul Charlie Hebdo toimetuses ja üle saja inimelu nõudnud rünnakutega novembris; tulistamisega Taanis Kopenhaageni kunstikohvikus veebruaris ja juunis Prantsusmaal Lyonis toimunud verise rünnakuga.

Hirmuäratav, kuid oluline on mõista, et ükski riik pole terrorismiohu eest täiuslikult kaitstud ning ainuõige on kindlustada valmisolek reageerimiseks igal ajahetkel ja tõhustada ennetust.

Igasugune äärmuslus, ka sallimatus ja võõraviha, on potentsiaalne oht julgeolekule. Igaühel meist on võimalus hinnata nii sõnumeid kui ka allikaid kriitilise pilguga ning rakendada nulltolerantsi võõraviha ja vaenu õhutajate suhtes nii päriselus kui ka internetis. Siinkohal on oluline roll nii poliitikutel, meedial kui igal üksikisikul.

Eestis ei ole seni toimunud ühtegi terrorirünnakut ning aastatel 2008–2013 ei registreeritud meil ühtegi terrorismiga seotud kuritegu. Alates 2013. aastast on Eestis registreeritud neli terrorismiga seotud kuritegu. Neist kolme puhul oli tegemist terrorismi rahastamise ja toetamisega ning ühel juhul aidati kaasa terrorismiühendusse kuulumisele.

Karistusseadustikus on terrorikuriteod koondatud riigivastaste süütegude alla (§237-237³). Toime pandud kuriteo eest võib saada kuni 20-aastase või isegi eluaegse vanglakaristuse. Arvestades äärmusluse kiiret levikut ja terroristlike välisvõitlejate suurt arvu, on lähiajal kavas täiendada Eesti karistusseadustikku täiendavate paragrahvidega, mis defineerivad selgemini karistust nii terroristlikel eesmärkidel reisimise eest kui näiteks terroristliku väljaõppe saamise eest.

Eesmärk on hoida terrorismioht madal

Siseriiklikult koordineerib terrorismivastase võitluse valdkonda siseministeerium. Sisejulgeolekupoliitika asekantsler juhib terrorismivastase võitluse nõukogu, mis koondab juhtivametnikke erinevatest ministeeriumitest ja ametiasutustest – politsei- ja piirivalveametist, välisministeeriumist, justiitsministeeriumist, kaitsepolitseiametist, maksu- ja tolliametist ja kaitseväest. Nõukogu ülevaateid ja ettepanekuid on toetanud valitsuse julgeolekukomisjon.

Valitsuse poolt 2013. aastal vastu võetud terrorismivastase võitluse põhialused on praeguseks üle viidud riigi siseturvalisuse arengukavasse (STAK). Eesti terrorismivastase võitluse üldeesmärgiks on jätkuvalt kaitsta Eesti inimeste turvalisust ja riigi julgeolekut ennetada ja tõkestada terrorismi, selle rahastamist või muul viisil toetamist. Uuenduslikult käsitletakse arengukavas siseturvalisust olulise osana riigikaitsest ning terrorismivastaste meetmete rakendamisse on lisaks julgeoleku- ja korrakaitseasutuste kaasatud terve rida muid ametiasutusi ja organisatsioone, kes moodustavad nii siseriikliku kui ka rahvusvahelise võrgustiku.

Arengukava meetmed ei ole seotud ainuüksi terrorismiga. Näiteks on osad radikaliseerumist ennetavad tegevused seotud haridusega ja elanikkonna psühholoogilise kaitsega ning uusi meetmeid on kavandatud näiteks lennunduses ja piirivalves, kuna toetame jätkuvalt kodanike vaba liikumist Schengeni piirisüsteemis.

Ühised väärtused ja ühtekuuluvustunne on Euroopa Liidu olulised alustalad ning ühenduses on asutud jõulisemalt koordineerima ja kontrollima terrorismivastaste meetmete ühtlasemat rakendamist liikmesriikides.

Eesti allkirjastas möödunud aastal Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli terrorismi ennetamiseks ja jätkuvalt on oluline ÜRO julgeoleku nõukogu resolutsiooni 2178 alusel (2014) terrorismist tulenevate julgeolekuohtude ennetamiseks vajalike meetmete rakendamine.

Euroopa Liidu siseministrite tasemel on lepitud kokku terrorismivastase võitluse prioriteetides, milleks on piiriülene koostöö ja infovahetus, piiride turvalisus, radikaliseerumise ennetamine ja tõkestamine, ning terrorismi rahastamise ja muu toetamise tõkestamine.

Luhtunud terrorirünnakukatse rahvusvahelises THALYSe rongis juhtis eurooplaste suurema tähelepanu rahvusvahelise rongiliikluse  turvalisusele. See on ka Eesti riigi jaoks oluline valdkond seoses Rail Baltica projekti arendamisega ning turvalisuse tagamise üle arutletakse koostööpartneritega juba praeguses faasis.

Eesti on võtnud reaktiveeritud tulirelvade reguleerimisel initsiatiivi

Oluliseks teemaks on tõusnud ka tulirelvade regulatsioon. Konfliktipiirkondadest jõuavad Euroopasse nii ebaseaduslikud tulirelvad kui ka deaktiveeritud tulirelvad, mida kurjategijad kohapeal sageli taas laskekõlbulikeks arendavad. Charlie Hebdo terrorirünnaku puhul kasutati just reaktiveeritud tulirelva.

Eesti on võtnud Euroopas initsiatiivi juhtimaks tähelepanu deaktiveeritud tulirelvade üleeuroopaliste ühisstandardite rakendamisele, et laskekõlbmatuid tulirelvi ei oleks võimalik kergesti reaktiveerida.

Meie kohalik regulatsioon selles küsimuses on juba praegu heaks eeskujuks, kuid muude terrorismivaldkonna regulatsioonide osas seisab ees suur töö. Näitena võib tuua vihakuriteod, kus vihakõne aetakse sageli segamini sõnavabadusega ning selgem definitsioon ja karistusmeetmed aitaksid kaitsta inimväärikust ja turvalisust.