2014. aasta Krimmi kriisi ajal kerkis küsimus, kas NATO on valmis Narva eest surema. Toona võttis NATO ette hulga samme, millega anti mõista, et Baltimaades ei lasta Ukraina stsenaariumitel korduda.
Taavi Minnik: NATO kapitulatsioon (8)
2015. aasta novembris tõusis seoses pingetega Türgi ja Venemaa suhetes, mis tipnes Vene ründelennuki allatulistamisega türklaste poolt, päevakorda küsimus, kas NATO on valmis kaitsma Türgit. Ehkki eksperdid korrutasid vene meedias, et Türgi on sattunud rahvusvahelisse isolatsiooni, asus NATO pärast mõningaid kõhklusi Türgit toetama, mh saadeti Türki sõjalennukeid ja Vahemere idaossa sõjalaevu, ühtlasi nõustus Hispaania pikendama Patriot-tüüpi õhutõrjekomplekside missiooni Süüria-Türgi piirialadel.
Nüüd on küsimus, kas NATO toetab Türgit, uuesti päevakorral. Põhjuseks, miks Türgi on valmis alustama maavägede operatsiooni Süürias, on kurdid. Kusjuures tuleb silmas pidada, et Türgi suhted pole kõigi kurdidega vaenulikud, vaid on näiteks Iraagi kurdidega sõbralikud. Türgi peamine vaenlane on Kurdistani Tööpartei, marksistlik terroriorganisatsioon (selleks on ta tunnistanud NATO, Euroopa Liit, Ühendriigid jt), keda toetavad erinevad Süüria kurdide rühmitused ja mis paiknevad Süüria-Türgi piirialadel ning kellel on Venemaa toetus ja kaitse. Kurdide kontrolli all olevad alad on põhimõtteliselt Türgi-vastaste rünnakute platsdarmiks.
Selles olukorras on mitu lääne tipp-poliitikut eesotsas Prantsusmaa presidendi François Hollande’i ning Luksemburgi välisministri Jean Asselborniga nüüd teatanud, et see, mis toimub Süüria-Türgi piiril, ei puutu NATOsse. Ehk teisisõnu on osa liikmesriikide juhte mõista andnud, et Aasias olevad julgeolekuohud ei puuduta allianssi. Selle peale võiks ju Recep Tayyip Erdoğan teatada, et julgeolekuohud, mis puudutavad Norrat või Eestit, ei puuduta Türgit. Loodud on ohtlik pretsedent. Kui NATO võib kõrvale hiilida oma kohustuste täitmisest Aasias, siis miks ei või ta seda teha tulevikus näiteks kuskil Euroopa perifeerias?
Ses mõttes on imetlusväärne Venemaa juhtide ausus, sest oma reaalseid kavatsusi ja eesmärke ei soovi keegi varjata. Peaminister Dmitri Medvedev teatas, et Venemaa on läänega uues külmas sõjas, kuna Venemaa juhid näevad olukorda tõepoolest nii, samas kui lääneriikide liidrid ei taha endale seda senini tunnistada. Vladimir Putin teatas juba 2005, et Nõukogude Liidu lagunemine oli 20. sajandi suurim katastroof, kuna tema ja ta lähikond mõtlevad tõepoolest nõnda ning peavad oma missiooniks eelmise kaotatud külma sõja tulemuste revideerimist ja 20. sajandi suurima katastroofiga kaasnenud tagajärgede likvideerimist. Uues vastasseisus on Venemaa juhtide üks eesmärke NATO ja Euroopa Liidu lagundamine, selle saavutamiseks pole tarvis teha midagi muud kui õõnestada nende liikmesriikide solidaarsust.