«Meil oli väga karjuv vajadus leida ühte uut põnevat ürituste kohta,» ütles Päevaintervjuus Telliskivi loomelinnaku üks asutajatest Marko Noormets.

«Me ei teadnud, mis sellest saama hakkab, aasta oli 2008 ja tegemist sügava kinnisvarakriisiga,» lisas ta. Algselt ei osatud kiiret populaarsust ette näha ning peod ja üritused tõmbasid ligi pigem alternatiivset seltskonda. Tänaseks on linnaku tegevus Telliskivi tänava poolelt liikunud rohkem hoonete kompleksi sisse.

«Tänasel päeval arendame loomelinnakus tegevust selliselt, et loometegevust oleks ja tuleks juurde. Need väikesed ettevõtted kes toimetavad kontoripindadel on enamasti loomevaldkonnaga seotud – festivalid, kultuurisündmused, lisaks terve hulk mittetulundusühinguid,» sõnas linnaku sisujuht Raimo Matvere.

«Vaadates neile aastatele tagasi, siis üks võtmetegur, kuidas Telliskivi laiematesse massidesse jõudis oli Vaba Lava teatrihoone,» leidis Noormets.

Asutajate hinnangul võiks Tallinnas ruumi veel mõnele loomelinnakule olla küll. «Kui see ruum võiks kuhugi veel tekkida, siis sellisesse kohta, mis on veel täiesti avastamata, näiteks Õismäe» leidis Herkko Labi. «Protsessiga käib kaasas, et selle koha peab leidma üks kontingent inimesi, kes toob sinna alternatiivsed tegevused ja tekitavad loomingulise keskkonna.»

Esmalt peaks tema hinnangul tekkima hea suhtlus koha omanike ja kinnisvaraarendajatega. «Tallinna mõistes võiks see pigem olla Õismäe või Mustamäe, mitte kesklinnas,» lisas ta.

«Ma arvan, et see tasakaalupunkt tuleb. Vaadates, kui palju Linnalaboriga seotud tegelased panustavad Lasnamäele, siis ma üldse ei imestaks, et järgmine samm võib tulla hoopis seal,» märkis Matvere.