Jaan Männik: ELile tuleks Suurbritannia lahkumine kasuks (8)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaan Männik.
Jaan Männik. Foto: Tairo Lutter

Paljudes Euroopa riikides on puhkenud arutelu, mis saab kui Suurbritannia astub Euroopa Liidust (EList) välja. Olen läbi aegade ja tänapäevani olnud väga suur ELi toetaja ja kui olin 2008 – 2013 Eesti Panga nõukogu esimees, võitlesin ka selle eest, et meie rahaühik Eestis oleks euro. Hetkeseisuga usun et see tuleks ELile ja Eestile kasuks, kui Suurbritannia astuks EList välja, kirjutab poliitik Jaan Männik.

Kui EL loodi, oli iga põlvkond Euroopas üht suuremat sõda näinud ja ELi peeti rahuprojektiks. Kui mina sündisin aastal 1945, elas maakeral umbes 2,3 miljardit inimest, nüüd on see arv üle seitsme ja ÜRO üks prognoos ennustab, et mitte liiga kauges tulevikus võib siin planeedil olla 11 miljardit.

Globaalse soojenemise tõttu muutuvad ka suured alad elamiskõlbmatuks. Kuna elanikkonna kasv ei leia aset Euroopas on Euroopal vaja rohkem organiseeritult ja ühiselt tegutseda, et mitte teistele piirkondadele alla jääda, loodi EL. Viimased aastad ei ole EL saanud tegutseda oma pikaajaliste strateegiliste arengusuundadega, vaid pigem tulekahju kustutamisega.

Käsitleks siin kolme kriisi

Kui olin seotud Eesti Pangaga sai põhjalikult analüüsitud Kreeka majandusliku olukorda. Ajalooliselt on iga riik otsustanud ise, kui palju tema oma eelarve defitsiiti laseb ja kui palju tema rahaturgudelt raha laenab, et puudujääki katta. Kreeka kogemus ütleb meile, et kui on ühisraha, siis nõuab see ka rohkem ühist majanduspoliitikat. Kui iga riik soovib ise ja suveräänselt oma majandust arendada, siis ei saa olla ühisraha.

Ukraina kriis tõi teravalt esile et ELil puudub nii ühine välispoliitika kui ka julgeolekupoliitika. Suurel määral olid Angela Merkel ja Francois Hollande need, kes ELi vaatenurgalt üritasid olukorda lahendada. Julgeolekut tagab Eestile pigem NATO, aga välispoliitika võiks ELil olla ühtsem.

Pagulaskriis näitab selgelt, et erinevatel Euroopa riikidel olid kaua erinevad eesmärgid ja arusaamad. Minu seisukoht on olnud, et globaalne rahvastiku kasv toob kaasa konfliktide arvu suurenemise maailmas. Inimeste arv, kes vajavad varjupaika kasvab, aga peame ka teisi lahendusi leidma, kui et Euroopasse tullakse asüüli taotlema.

ELil ei olnud ühist pagulaspoliitikat. Mõned riigid kutsusid pagulasi, teised jälle ütlesid, et kuna ühine poliitika puudub, siis igaüks otsustab ise kui palju tema pagulasi vastu võtab, ja kõik. Pagulaskriis ei tekkinud seepärast, et magasime midagi maha, vaid kuna ELil ei ole kunagi olnud ühist nägemust selles küsimuses, küll aga olid piirid avatud ELi riikide vahel.

Meie peaminister on varem öelnud, et Eestil puudub narratiiv ja seda pole ka vaja. Üks on kindel - ka ELil puudub narratiiv.

Nii nagu tihti, hakatakse tegutsema kui selg on vastu seina ja taganemisvõimalust enam ei ole. Ka meie ELi parlamendi saadikud ei ole selle küsimusega eriti tegelenud, sest lihtsam on arutada, kas Mart Kadastik peaks olema Tartu aukodanik või mitte.

Meie peaminister on varem öelnud, et Eestil puudub narratiiv ja seda pole ka vaja. Üks on kindel - ka ELil puudub narratiiv. Ilma narratiivita või pikaajalise strateegilise eesmärgita, lahendame probleeme nii nagu need kirjutuslauale kukuvad ja tihti on tegemist tulekahju kustutamisega, nagu Kreeka, Ukraina ja pagulaskriis.

Mõnes mõttes oleks kahju kui Suurbritannia lahkuks EList. Ajalooliselt on see riik tähendanud väga palju Euroopa arengule. Nemad on arendanud parlamentarismi ja selles riigis sündis tööstusrevolutsioon.

Põhiküsimus ei ole aga kas Suurbritannia astub välja või mitte, vaid mis saab EList. Mis on ELi pikema perspektiiviga strateegilised eesmärgid või narratiiv. Kui ühe suure riigi peaminister ütleb, et meie ei kavatse kunagi võtta ühisraha kasutusele ja võitleme selle vastu, et EL areneks föderatiivses suuna ja oleme õnnelikud selle üle, et oleme välja võidelnud eristaatuse, siis usun, et kui selline riik jääb ELi koosseisu, takistab ta ELi arengut kuna liit sai loodud selleks, et teha asju ühiselt ja mitte iga üks eraldi. See annab ka tuult tiibadesse rahvuslikele Euroopa parempopulistidele, kes soovivad näha ELi lagunemist.

Tekib küsimus, kui tähtsad on tänapäeval need väärtused, mis viisid ELi tekkimiseni. EL võib laguneda nii Suurbritanniaga kui Suurbritanniata, aga kui nemad lahkuvad on minu meelest lagunemisrisk väiksem.

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles