FOTO: SCANPIX

Lause «Kuriteost ei tohi keegi kasu saada» kirjeldab ilmekalt filosoofiat, mis võtab kokku nende inimeste töö, kes tegelevad iga päev kriminaaltulu tuvastamisega. Ükski inimene ei tohi kuriteo arvelt rikastuda ning kui see on juhtunud, peab riik tegema omalt poolt kõik, et tekkinud olukorrale reageerida, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse-ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Ursula Kimmel.

Kuritegelik maailm sammub ajaga kaasas, areneb pidevalt ning katsetab uusi valdkondi. Organiseeritud kuritegevuse meetodid, rühmituste struktuur ja mõju ühiskonnale on järjest mitmekülgsemad, mistõttu peab olulisemate kriminaalmenetlustega tegelev keskkriminaalpolitsei kuritegeliku maailmaga sammu pidama või olema sellest sammuke eespool.

Vähendame kuritegevusest saadavat tulu

Kriminaalpoliitika arengusuundades aastani 2018 on kokku lepitud, et politsei ja prokuratuuri ühised prioriteedid on võitlus organiseeritud ja raske peidetud kuritegevuse vastu. Esmajärjekorras pööratakse tähelepanu korruptsiooni-, narko-, suure kahjuga majanduskuritegevuse ja inimkaubanduse tõkestamisele. Võitluses raske varjatud kuritegevusega keskendutakse järjest enam kuritegevusest saadava tulu vähendamisele.

2011. aastal loodi keskkriminaalpolitsei koosseisu kriminaaltulu tuvastamise büroo, mis on muutnud efektiivsemaks teabe hankimise ja analüüsi ning parandanud kuritegude kohtueelset menetlemist. Kui 2009. aastal suutsime 99 kriminaalasja raames arestida kuritegelikku tulu 1,6 miljoni euro väärtuses, siis 2014. aastal oli arestitud vara väärtus juba 2,57 miljonit eurot (136 kriminaalasja). Väga edukas oli aasta 2012, mil kriminaaltulu konfiskeeriti lausa üle 27 miljoni euro, millest 20,1 miljonit moodustas ühes kriminaalmenetluses arestitud vara.

Keskkriminaalpolitsei kriminaaltulu tuvastamise üksus tuvastab kriminaaltulu ka teistele kriminaalmenetlusi korraldavatele asutustele. Näiteks kaitsepolitseiametile ja maksu- ja tolliametile tuvastati 2012. aastal kriminaaltulu 600 000 euro väärtuses, kuid 2014. aastal juba 1,7 miljoni euro väärtuses. Niisiis on kriminaaltulu tuvastamise maht läbi aastate suurenenud ja eraldi üksuse loomine on end kindlasti õigustanud.

Arvestatav osa kriminaaltulust tuvastatakse suure kahjuga majanduskuritegusid menetledes. Et see on ka kriminaalpoliitika üks prioriteetidest, loodi 2014. aasta mais keskkriminaalpolitsei koosseisu majanduskuritegude büroo.

Kriminaaltulu tuvastamise üksuse üks eesmärke on olnud arendada välja arestitud varade käitlemise süsteem. Nii koondataksegi 2016. aasta keskpaigast vara haldamine ja müügi korraldamine politsei- ja piirivalveametisse ning maksuametisse, et vara käitlemise aeg ja kulud väheneksid. Võõrandatava konfiskeeritud vara vastu huvi tundvad inimesed saavad edaspidi kogu vajaliku info neist kahest asutusest, mitte 15 erinevast maavalitsusest, nagu varem.

Uuendustega jõuame enamate ostjateni, saame tõsta müügihinda ja niiviisi suurendada riigieelarvesse laekuvat raha. Samas muudetakse konfiskeeritud vara valitsemine paindlikumaks, et võimaldada sellele leida ühiskonna jaoks kõige kasulikum rakendus.

Narkootikumide pakkumise vähendamine

Narkootikumidega seotud süüteod liigitab karistusseadustik rahvatervise vastasteks süütegudeks. Narkootikumidega kaubitsemine on varjatud iseloomuga raske kuritegevus, mis kahjustab ühiskonda sõltuvuste leviku ja uimastitest tingitud kasvava surmade arvuga. Eestis suri aastatel 2008–2015 fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli tarvitamise tagajärjel 962 inimest – üle 80 protsendi narkosurmadest  on seotud nende ainete üledoosiga. Narkovastane võitlus on seetõttu suunatud enim üledoose ja kahjusid põhjustavate uimastite turu vähendamisele ja kuritegelike organisatsioonide lõhkumisele.

Kuna narkokuritegevusega võitlemise üks prioriteete on alaealiste ja noorte kaitsmine, on enam rõhku pandud just nende kriminaalasjade avastamisele ja prokuratuuri saatmisele, mis on seotud alaealiste kallutamisega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamisele.

Internetikuritegevus aina kasvab

Rahapesu andmebüroo alustas keskkriminaalpolitseis tegevust 1999. aastal, mil trendiks oli variisikute ja varifirmade kasutamine. Tollal oli väga levinud skeem, et kurjategijad otsisid oma firmadele «direktoreid» turgudelt ja bussijaamadest. Täna on üksuse peamiseks ülesandeks rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusega tehingute kohta info saamine ja analüüs.

Kuna kuritegevus on kolinud suuresti internetti, kaasa arvatud variisikute otsimine, eelnevad rahapesule sagedasti majanduskuritegude kõrval ka küberkelmused – olgu selleks rohket meediakajastust saanud n-ö nigeeria kirjad või näiteks kaardipettused, kus tehinguid sooritatakse varastatud krediit- või deebetkaartidega. Kui 2013. aastal registreeriti Eestis 74 küberkuritegu, siis 2015. aastal oli see arv juba 142.

Pole ime, et 2014. aasta eurobaromeetri küsitluse andmetel on inimesi enim hirmutavad internetiohud just andmete kuritarvitamine ja kaardipettused. Nii on ka Euroopa Liidu tasemel seatud kuritegevusega võitlemise prioriteetideks küberkuritegevuse ja eelkõige võrgu- ja maksekaartidega seotud pettuste, interneti teel laste seksuaalse ärakasutamisega ning küberrünnetega tegelemine.

2015. aastal täiustati küberüksust kaheksa uue ametikohaga, et küberkuritegevuse analüüsivõime oleks veelgi kvaliteetsem ja tõhusam. Meie eeskujulikku arengut valdkonnas ilmestab asjaolu, et 2015. aasta kevadel Eestit külastanud Euroopa Liidu nõukogu vastastikuse hindamise töörühm GENVAL hindas Eesti võimekuse võidelda küberkuritegevusega heaks.