Eestikeelsetest sõnadest «kooselu» ja «abikaasa» on viimaste kuude jooksul sündinud uus sõna «kooskaasa». Ma ei leia sobivat väljendit, et anda selle tähendust edasi vene keeles – tundub, et esimest korda ajaloos ei jõua viimane eesti keele kiire arenguga sammu pidada. Ehkki kooseluseaduse hääletus riigikogus peaks aset leidma alles märtsi esimeses pooles, on kogu see teema ausalt öeldes juba ära väsitanud. Nagu meil ei oleks teisi probleeme peale selle.
Ksenia Repson-Deforge: maailm pole pöörlemast lakanud (1)
Tegelikult on esimesed pääsukesed kasutanud juba võimalust oma kooselu notariaalselt kinnitada. Esimesteks «kooskaasadeks» said Mart Haber ja Taivo Piller – tuntud ja igati edukad inimesed, kes asutasid ShiShi brändi. Nad olid ka esimesed, kes rääkisid ETV saates «Ringvaade» oma suhetest. Mehed tunnevad teineteist juba 1990. aastate algusest. Haber rääkis vaatajatele, et niipalju kui mäletab, on tema orientatsioon alati olnud «ebatraditsiooniline». Üles kasvas ta isata, ema polnud poja eelistuste ülejust eriti rõõmus, kuid hiljem leppis sellega ja võttis poega sellisena, nagu too on. Haberi ja Pilleri kodu on stiilne ja hoolitsetud – mitte iga perekonna kodu pole sedavõrd hubane – ning ka saates üles astunud paar ise jättis endast mulje kui intelligentsetest ja meeldivatest inimestest.
Põhjus, miks nad otsustasid oma kooselu ametlikult registreerida, on lihtne: nad soovisid ennast kindlustada, et olla valmis halvimaks, et üks partneritest saaks langetada otsuse ka teise eest, kui olukord seda nõudma peaks. Ettenägelik ja mõistlik otsus, mis annab tunnistust usaldusest ja lähedusest nende inimeste vahel. Kahekümneselt tundub elu igavene, kuid ka abielusid sõlmitakse taevastes sfäärides ilma igasuguste lepinguteta igaveseks ajaks igavesti, kuniks surm kaasad lahutab. Neljakümnendaks eluaastaks tahaks aga juba garantiid, stabiilsust ja rahu. See, et need kaks inimest otsustasid oma kooselu seadustada, oli ühiskonna seisukohalt ajalooline ning nende elu seisukohalt oluline otsus.
Perekondadega on meil probleeme palju rohkem kui lahendusi. Jätke need samasooliste abielud juba rahule ning laske inimestel elada nii, nagu nad seda ise soovivad.
Kuid sellest, et nad veebruari algul notari kabinetis paberitele allkirjad andsid, ei ole maailm seisma jäänud! Seda sündmust poleks paljud isegi märganud, kui polnuks ETV saadet ja seda arvamuslugu. Kas minu traditsioonilist perekonda ähvardab nüüd hädaoht? Kas selle alused kõiguvad? Muidugi mitte, kuid need kaks inimest võivad nüüd ennast rahulikumalt tunda. Minult pole midagi varastatud, mulle pole ka haiget tehtud. Jääb üle vaid nende kahe pärast rõõmustada.
Kuid mind ei rõõmusta üksikemade murettekitav arv. Mind ei rõõmusta see, et meie maal loetakse normiks oma abielu üldse mitte registreerida, ega ka see, et pärast lahkuminekut ei mõisteta hukka neid, kes oma lapsed lihtsalt sinnapaika jätavad. Perekondadega on meil probleeme palju rohkem kui lahendusi. Jätke need samasooliste abielud juba rahule ning laske inimestel elada nii, nagu nad seda ise soovivad.