Tuli välja, et 22 välistudengit on võltsinud Eesti kõrgkoolidesse pääsemiseks dokumente. Igaüks peab tõendama, et tema eelnev haridus on piisav siin õppimiseks, ning just neid tõendeid võltsitigi. Enne kui hirmsasti pahandama hakata, tasub mõelda järgmistele asjaoludele.
Juhtkiri: petturite pärast ei pea loobuma headest eesmärkidest
Esiteks õpib kaugelt üle 95 protsendi välistudengitest tegelikult ja ausalt neis kõrgkoolides, kuhu nad on tahtnud tulla ja vastu võetud. Selle juhtumi põhjal ei ole õigustust ei kõigi ega ka mõnest konkreetsest riigist tulnud välistudengite sildistamaks. Igaüks vastutab oma tegude, mitte juhtumisi mõne samasse gruppi kuuluva petise eest. Eelmisel aastal sai Eestis õppimiseks elamisloa peaaegu kaks tuhat välistudengit (1891 inimest). Igal aastal on õppurite elamislube tühistatud selle tõttu, et nad ei täida õppekava, ent tühistamisi on välistudengite üldarvuga võrreldes väga vähe (viimasel kolmel aastal 22,39 ja 19). Jäägu siinkohal retooriliseks küsimuseks, kui paljud Eesti kodanikud ühel või teisel põhjusel oma õpingud katkestavad.
Teiseks. See, et Eestis pettused välja tulevad, on pigem hea kui halb märk. Me ei teaks võltsimistest, kui Eestis ei toimiks välisriigis omandatud hariduse õige ja õiglase tunnustamise süsteem ning Eesti poleks vastavates Euroopa ja UNESCO koostöövõrgustikes (ENIC/NARIC). Ilmselt ei teaks me võltsimistest, kui meie oma inimesed nii sihtasutuses Archimedes kui ka kõrgkoolides ei teeks oma tööd korralikult.
Kolmandaks on Eestil välistudengitest palju kasu nii lühiajaliselt kui ka pikas plaanis. On selge, et Eesti noored käivad ja peavadki käima õppimas välismaal. Ja on loomulik ja vajalik, et ka Eestisse tuldaks õppima. Iga siin õppiv välistudeng on potentsiaalselt kas meie tulevane tubli kaasmaalane või veel sagedamini teatavas mõttes Eesti saadik oma kodumaal või mõnes teises riigis, kuhu ta elama läheb. Need on inimesed, kes ehitavad sildu Eesti ja teiste maade vahele nii majanduses, kultuuris, poliitikas kui ka kõigis teistes valdkondades. Võib vaid soovida, et välistudengeid oleks Eestis üha rohkem ja rohkem.
Samas, mida rohkem on liikumist ning mida atraktiivsemaks Eesti muutub, seda suurem on risk, et leidub neid, kes püüavad petta. Ei tohiks olla väga üllatav, et ka tudengiks pürgijate hulgas on inimesi, kelle ainus eesmärk on saada Schengeni riigi elamisluba ja kel pole hariduse vastu mingit huvi. Petturite pärast ei pea loobuma headest eesmärkidest.
On küllalt riike, kus tegutsevad nn diplomivabrikud ja kus akadeemilisele petturlusele vaadatakse läbi sõrmede. Tegu pole lihtsalt hariduse naeruvääristamisega, vaid näiteks ostetud arsti- või inseneridiplomile mõeldes ohustab selline tegevus juba otseselt inimelusid. On julgustav teada, et Eestis pettused avastatakse.