Taavi Minnik: Latgale rahvavabariik

Taavi Minnik. Foto: Erik Prozes

Reede õhtul koguneb suur osa lätlastest televiisorite ette, sest LTV1 näitab palju kõneainet pakkunud BBC filmi «Kolmas maailmasõda: sõjakabinetis». Paljud tahavad seda lõpuks ka oma silmaga näha. Film linastub peagi ka meie endi ETVs ning selle venekeelses sõsarkanalis ETV+. Filmi sündmused, mis viivad vastasseisuni suurriikide vahel, algavad Kremli organiseeritud mässust piiriäärses Latgales. Teades, millise hasardiga on BBC inimesed käinud Ukraina sündmuste alget otsimas meie piirilinnast Narvast, tundub, et Ida-Läti oli filmitegijate juhuslik valik, samahästi oleks võinud kõik alguse saada hoopis Kirde-Eestist.

Mida sellest filmist arvata? Vähemalt Läti avalikkus on seni reageerinud filmile kui spekulatiivsele fiktsioonile, mis hiilgab küll oma professionaalse teostuse poolest, kuid on siiski eelkõige fiktsioon, kuigi tabanud mõnel juhul naelapea pihta. Film on negatiivset vastukaja esile kutsunud pigem Latgales endas, kus inimesed on selle tõttu ennast häirituna tundnud. Muide ka filmis separatistide kasutatud Latgale nn rahvavabariigi lipu võtsid 2010. aastal kasutusele hoopis läti rahvuslased, kelle jaoks see sümboliseerib Latgale ühtsust ülejäänud Lätiga, mitte Lätist eraldi olemist.

Latgale on olnud ajaloo vältel alati «eriliseks» regiooniks, mida asustanud varem latgali murret kõnelevad lätlased, poolakad, valgevenelased, baltisakslased, juudid ja venelased, sh palju vanausulisi, kes sinna tagakiusamise eest 17. sajandil põgenesid. Ehkki suuresti sügavalt katoliiklikus Latgales on eksisteerinud ka teised religioossed grupid luterlaste, judaistide ja õigeusklike näol, on pingeid nende vahel selles etniliselt kirevas ja tugeva kohaliku identiteediga Läti regioonis ajaloos vähe ette tulnud.

Siiani on teadaolevalt vaid viis inimest Latgalest liitunud Ida-Ukraina venemeelsetega, et võidelda deliirsete «vene maailma» ideede eest. Kolm venelast Ludza linnast on praegu Drošības Policija ehk lätlaste kapo tagaotsitavaks kuulutanud. Endise narkoärika Rodions Kušnirsi, kelle kutsusid Luganski «rahvavabariigi armeesse» tema vanglasõbrad, kellega ta Venemaal oli koos karistust kandnud, tapsid lahingus Donetski lennujaama eest Ukraina valitsusväed. Viies Latgale vabatahtlik tegi 21 päeva jooksul, mille veetis Donbassi bandiitide – ilmselt on see antud kontekstis õige sõna – hulgas läbi põhjaliku väärtushinnangute muutuse ja naases koju.

BBC lühifilmi võiks suhtuda rahulikult ja reservatsioonidega, ning mitte ära unustada, et see, mis on kinolinal või teleriekraanil, pole identne päriseluga, vaid siiski selle peegelpilt. Mis puudutab Baltikumi venelasi, siis on paljudel kahtlemata meeldiv kuulda oodi Vene relvadele ja president Putini välispoliitilistele võitudele. Olgugi need enamasti illusoorsed. Kuid, nagu näitab tegelik elu, kas või Latgale näide, pole nad valmis ohverdama oma elu või heaolu mingite abstraktsete «vene maailma» ideede nimel. Välja arvatud üksikud.