FOTO: Urmas Nemvalts

Viimastel päevadel on Eestis kõneainet pakkunud üks sünnipäevapidu Raplamaal, kust politsei tabas umbes paarkümmend joobes alaealist; hiljem selgus, et peol tarvitati ka narkootilisi aineid. Alkoholimürgituse saanud kaaslase viisid noored maantee äärde, et kiirabi saabumine pidu ei segaks. Noored toimetati politseijaoskonda, kuhu vanemad neile järele tulid, ja abivajajaga tegelesid meedikud.

Ilmselt jäi suurem kahju sündimata, kuid juhtunu juhib veel kord tähelepanu sellele, millele on osutanud juba mitmesugused uurimused: alkoholitarbimine on Eesti noorte hulgas endiselt suur probleem.

Alkohol mõjub teismelise või lapse kasvavale organismile hoopis teisiti kui täiskasvanule ning see on ka põhjus, miks alkoholi, aga ka teise legaliseeritud uimasti nikotiini tarvitamise kohta on eri riikides kehtestatud erinevad vanusepiirid. Eelkõige ohustab alkohol arenevat aju, sellest võivad omakorda alguse saada psüühikaprobleemid, mahajäämus arengus jms.

Vastutus laste käitumise eest, kuni nood vanematekodus elavad, langeb paratamatult vanematele. Esimesed hoiakud alkoholi ja selle tarvitamise suhtes omandavadki noored kodunt. Suurt rolli laste käitumisharjumuste väljakujunemisel mängib täiskasvanute eeskuju. Brittidel on lastekasvatamise kohta üks hea ütlemine: «Ärge kasvatage lapsi, sest neist tulevad samasugused nagu teie. Kasvatage parem iseennast.»

Brittidel on lastekasvatamise kohta üks hea ütlemine: «Ärge kasvatage lapsi, sest neist tulevad samasugused nagu teie. Kasvatage parem iseennast.»

2000. aastatel korraldasid psühholoogid ühes lasteaias eksperimendi, kus viieaastastel lastel paluti mängida pidupäeva. Lapsed istusid laua taha ja hakkasid veeklaase kokku lööma. Muidugi võib küsida, mis selles halba on, sest lapsed ainult mängivad. Laste mäng on ikka ja alati kätkenud endas täiskasvanute tegevuste imiteerimist, samamoodi mängitakse ju ka arsti või politseinikku. Kuid see, mis juhtus Raplamaal, polnud enam lastemäng, ehkki nii või teisiti imiteerisid ka sealsed lapsed nagu lasteaia omadki täiskasvanuid. Ainult et klaasides oli vee asemel juba alkohol.

Vanemad annavad seega lastele oma käitumisega otsest eeskuju. Mõned valavad neile sünnipäeva puhul ise veidi alkoholi. Sellega alaneb alkoholitarbimisel psühholoogiline barjäär, lapsel võib kujuneda arusaam, et alkoholi võibki juua ka alaealisena. Laste ja noorukite alkoholitarbimise põhjused on küll erinevad (enesekehtestamine omavanuste hulgas, vanemate alkoholism jne), kuid sagedasim põhjus on siiski vanemate ja täiskasvanute vähene tähelepanu noortele ning huvipuudus nende tegevuse suhtes. Ühel hetkel võib süütu mäng muutuda millekski muuks.