/nginx/o/2016/02/17/5056041t1h2ec9.jpg)
17. veebruaril, kaheksa aastat tagasi, kuulutas Kosovo end suuresti tänu meie põhjanaabri Soome endise presidendi Martti Ahtisaari eestvedamisele Serbiast iseseisvaks. Pärast 1998.-1999. aasta Kosovo konflikti, mis nõudis üle 10 000 inimelu ning sundis kodudest lahkuma rohkem kui poolt miljonit inimest, sai üks rahvus tagasi lootuse, kirjutab Kosovos elav Cairit Eit.
Viimased neli aastat on oodatud viisavabadust, milles nähakse Euroopa noorima elanikkonna jaoks päästerõngast. Praegu on riik aga ekspertide hinnangul iseseisvusaja sügavaimas poliitilises kriisis. Parlamendi ründamine pisargaasi ja Molotovi kokteilidega, tuhanded protestivad inimesed tänavatel ning järjest süvenev rahutus on meeleolud, mis saatnud Kosovot viimased pool aastat. Selle tagajärjel ennustatakse riigile veelgi kehvemaid majandusnäitajaid, kuigi tegu on niigi Euroopa ühe vaeseima majandusega, kus on väga suured nii korruptsioonioht kui ka tööpuudus.
/nginx/o/2016/02/17/5056043t1h8b84.jpg)
Euroopa Liidu viisavabaduse tingimuseks on konstruktiivsed kõnelused ning – lahendused suhete normaliseerimiseks Serbiaga, millega seoses tõstatati hiljuti serblastega asustatud piirkondadele rohkemate õiguste andmise küsimus. Sellega pole omakorda rahul opositsioonierakonnad, kes on septembrist saadik takistanud parlamendi tööd, sest näevad ohtu riigi veelgi suuremaks lõhenemiseks.
President Atifete Jafjaga on koostöös suursaadikute ning Euroopa Liidu eriesindajaga Kosovos sel aastal teinud tulutuid katseid tuua pooli läbirääkimiste laua taha. Opositsiooni sõnul ei peatu nad enne, kui on välja kuulutatud erakorralised valimised.
Samal ajal on ees ootamas presidendivalimised, kus ainus tõsiseltvõetav kandidaat on praegu välisminister Hashim Thaci, niinimetatud hall kardinal, kelles nähakse siiski sisulist koalitsiooniliidrit. Opositsioon on aga väljendanud selgesõnaliselt, et Thacist, keda seostatakse sõjaaegse organidoonorlusega, ei saa järgmist presidenti.
Samas süveneb üha enam Serbia kaksikmäng ida ja lääne vahel, millest kirjutas kuu tagasi Poliitikaguru veergudel Madis Vainomaa. Viimastel aegadel üha enam hoogu saanud liitumiskõnelused Belgradi ja Brüsseli vahel ning partnerluskava NATOga on justkui signaal läänemeelsusest. Samas pole loobutud vennasriigi Venemaa toetusest, jätkub sõjaline koostöö. On märkimisväärne, et eelmise aasta lõpul osalesid Serbia relvaüksused ühe kuu jooksul nii NATO ja USA kui ka Moskva korraldatud õppustel.
/nginx/o/2016/02/17/5056045t1hae4a.jpg)
Seni võib kaksikmängu pidada edukaks. Aastaid UNESCOs lobitööd teinud Kosovo jäi Serbia tugeva vastukampaania tulemusena eelmise aasta lõpul napilt kauaoodatud liikmesuseta. Taas jäi saavutamata pikalt oodatud läbimurre.
Hiljutises intervjuus sõnas Kosovo peaminister Isa Mustafa, et pärast kaheksat iseseisvat aastat keegi isegi ei mõtle enam sellele, et Serbia taastaks regioonis oma võimu. Ent on päris selge, et minevikuvari ei paista pisikest Balkani riiki veel niipea jätvat.