Ka poliitikud peavad saama oma tööd teha selle eest karistusi saamata
Eile (esmaspäeval - toim.) avaldati Postimehes teade, et vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu otsusele peab Edgar Savisaar tagastama Tallinna linnale 113 000 eurot valimiseelse reklaami raha.
Leian, et otsuse edasikaebamine on ainuvõimalik lahendus, et saada selgust mitmes põhimõttelises küsimuses. Minu jaoks on jätkuvalt mõistetamatu, kuidas on võimalik, et ettekirjutuse tegemine ja sunniraha määramine on antud sellise komisjoni (erakondade rahastamise järelvalve komisjon) kätte, kelle liikmed ei ole sõltumatud, vaid üle poolte, sh komisjoni esimees, kuuluvad parlamendi erakondadesse. Selline komisjon ei vasta mingilgi määral sõltumatuse nõudele. Loodan, et Riigikohus lahendab selle küsimuse.
Kahetsusväärseks tuleb pidada aga seda, et valimiste aastal tuleb linnajuhtidel oma töömeetodeid oluliselt muuta, et mitte saada süüdistust linnaraha ebaseaduslikus kasutamises. Aastast aastasse kasutatakse linna ürituste reklaamimiseks erinevaid teavitusi. Kui pole valimisi, ei huvita linnarahva informeerimine paraku kedagi. Kui aga tegu on valimiste aastaga, siis järsku teavitusi enam teha ei tohi. Miks ei nimetata avalike vahendite kasutamiseks seda, kui linnakodanikke teavitatakse samamoodi näiteks aasta enne või pärast valimisi? Kas sellisel juhul ei olegi tegemist poliitiku enesereklaamimisega?
Nii näiteks olen teavitustahvliga linnakodanikke kepikõnni treeningutele kutsunud õige mitmel aastal, kuid mingil põhjusel ainult 2013. aastal leiti, et selline tegevus on ebaseaduslik. Kui linnajuhid peavad hakkama oma töömeetodeid valimiste tõttu muutma, on see ju takistuseks nende igapäevase töö tegemisel.