Juhtkiri: Kumu edu ja sünnivalud

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Kumu alles kümme aastat vana? See muuseum, osa Eesti Kunstimuuseumist, on oma näituste ja mitmekülgse tegevusega muutunud sedavõrd enesestmõistetavaks osaks me kultuurikeskkonnast, et tõepoolest on raske uskuda, et Kumul vanust vaid samapalju kui kolmandat klassi lõpetaval lapsel.

Selle kümne aastaga on eestlastest saanud selgelt Euroopa kõige muuseumisõbralikum rahvas – mitte üheski teises Euroopa riigis ei käi inimesed nii palju muuseumides. Juba ammugi pole Eesti muuseum enam hallivõitu koht, kus seinale on vaatamiseks riputatud pilt kuningast hobuse otsas. Meie suurtes ja väiksemateski muuseumides sünnib inimesi päriselt paeluvaid asju.

Kumu näituste kuraatorid loovad publiku jaoks ajas ja ruumis tagasi või kõrvale astumise koha. Toovad esile üllatavaid vaateid nii minevikule kui tänapäevaseks inimeseks olemisele. Tõepoolest, nende loodud põnevaile näitustele mõeldes poleks üldse ime, kui iga Eesti inimene käiks ainuüksi Kumus kolm korda aastas. Päris nii see siiski (veel) pole. Kümne aasta peale kokku on Kumu külastatud poolteist miljonit korda, ent seegi on muljetavaldav – jämedalt arvutades on iga kahekümnes muuseumikülastus Eestis tehtud just Kumusse.

Kõik see kokku näitab, et eelarvepanused ja inimeste töö on end selgelt ära tasunud nii Kumus kui teistes Eesti muuseumides. Juba hakkabki tunduma, et vaev, valu ja vaidlused, mis Kumu ehitamisele ja avamisele eelnesid, on kauges-kauges minevikus.

Kumu valmimise eellugu oligi pikem kui muuseumihoonel praeguseks vanust. Nüüd on Kumu aga valmis – elab ja õitseb juba kümme aastat. Palju õnne, Kumu!

Nagu mitmete teistegi Eesti kultuuriehitiste sünni tagasid jõulised eestkõnelejad, oli see nii ka Kumu valmimise puhul. Eesti Kunstimuuseumi kauaaegne peadirektor Marika Valk oli «Aktuaalse kaamera» vahendusel meie inimeste elutubades sagedasem külaline kui sugulased. Ta rääkis väsimatult moodsa kunsti muuseumi ehitamise vajalikkusest ja andis teateid sellest, kuidas kulges projekteerimine, millal löödi kopp maasse jne. Kumu valmimise eellugu oligi pikem kui muuseumihoonel praeguseks vanust. Selle ehitamise tegi parlament valitsusele ülesandeks juba 1991. aastal. 1993–1994 korraldati rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, millel osales üle kahesaja töö. Võitjaks valiti soomlane Pekka Vapaavuori. Päriselt ehitama hakati ligi 25 000 ruutmeetri suurust Kumu hoonet aga alles 2002. aastal. Lõpuks, täna kümme aastat tagasi, toimus avamistseremoonia, kus osalesid nii Eesti kui Soome president, ja juba järgmisel päeval avati muuseum külastajatele.  

Kumu sünniloo juures vaieldi tuliselt ja pikalt kõige üle, mille üle üldse vaielda andis: asukohast arhitektuurse lahenduseni ja külastajate meelitamise lootusetusest kuni ehituse rahastamiseni. Loomulikult oli see toonase, praegusest oluliselt vaesema Eesti jaoks ka väga kallis ettevõtmine. Nüüd on Kumu aga valmis – elab ja õitseb juba kümme aastat. Palju õnne, Kumu!