Kyllike Sillaste-Elling: Müncheni julgeolekukonverents paneb paika olulisemad suunad järgnevateks aastateks

Küllike Sillaste-Elling Foto: ERR/ekraanikuva

Väide, et Müncheni julgeolekukonverents või Wehrkunde, nagu sakslased seda kutsuvad, on aasta olulisim julgeolekukonverents, ei ole liialdus, kirjutab välisministeeriumi blogis poliitikaküsimuste asekantsler Kyllike Sillaste-Elling.

Nagu ütles üks USA diplomaat – it isn’t just a security conference, it is the security conference. Ameeriklaste, sakslaste ning kogu atlandiülese julgeoleku establishmenti jaoks on iga-aastane välis- ja julgeolekukonverents Münchenis üks põhisündmusi.

Mis teeb Müncheni juba enam kui pool sajandit toimunud julgeolekukonverentsi eriliseks? Miks ei soovi poliitikud Müncheni konverentsilt mingil juhul puududa? Miks on Müncheni kutse jätkuvalt niivõrd hinnatud kaup?

Sisulise poole pealt on München eriline eelkõige seetõttu, et seal ei arutata vaid toimunu üle, nagu enamikul konverentsidel, vaid üritatakse arutelude käigus paika panna ka olulisemad välispoliitika suunad järgnevaks aastaks. Poliitikud tulevad Münchenisse mitte ainult selleks, et oma positsioone selgitada, vaid selleks, et testida uusi mõtteid ja algatusi kõrgelt kvalifitseeritud, asjatundliku kuulajaskonna peal. Ja kuna saalis on niivõrd palju otsustajaid, siis tõenäosus, et mõni Münchenis väljakäidud ettepanek ka ellu viiakse, on ülisuur. Ükski teine julgeolekukonverents ei tekita nii palju rahvusvahelisi uudiseid ega oma nii selget mõju välispoliitika otsustele.

Eriliseks teeb Müncheni konverentsi ka asjaolu, et ükski teine rahvusvaheline konverents ei too ühel ajal kohale nii palju presidente, peaministreid, välis- ja kaitseministreid. Münchenisse kogunenud VIPide kontsentratsioon on alati väga suur, kusjuures võõrustajariik Saksamaa ja NATO suurim panustaja USA on alati väga hästi esindatud. 2013. aastal olevat kohal olnud koguni üks kümnendik USA senatist. Käesoleval aastal olid kohal nii USA välisminister John Kerry kui ka senaator John McCain. Leidus ka väga prominentseid ja huvitavaid külalisi väljaspoolt Euroopat – Jordaaniast, Iraagist, Afganistanist jne. Kokkuvõttes on valdav osa saalis viibijatest isikud, kes ei ole harjunud teisi kuulama, vaid pigem ise teiste ees esinema.

Ka Eesti oli käesoleval aastal väärikalt esindatud kõrgetasemelise delegatsiooniga, kuhu kuulusid Vabariigi President, välisminister, kaitseminister ja kaitseväe juhataja. Kui arvestada julgeoleku tähtsust meie riigile, siis on igati loogiline, et oleme Münchenis kohal ja võimalikult nähtavad.

2016. aasta konverentsi põhiteemaks kujunes mõistagi Süüria. Ent räägiti väga palju ka rändest, terrorismist ja Daeshi vastasest võitlusest, ehk teemadel, mis teevad enim muret Euroopale. Käsitleti ka Ukraina-Vene konflikti, kuigi vähem kui kahel viimasel aastal. Nn Ukraina väsimus oli tuntav ka Münchenis.

Münchenis on läbi aegade pühendatud palju tähelepanu kõvadele julgeoleku teemadele, nagu NATO ühtsus ja tulevik, Euroopa sõjalised võimed ja tuumarelvade levik maailmas. Nii oli ka sel aastal. NATO tulevikku käsitles mõistagi NATO peasekretär Jens Stoltenberg, kes rääkis idast ja lõunast tulenevatest ohtudest, NATO kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise vajadusest ning võimaliku dialoogi pidamisest Venemaaga. NATO heidutushoiakust räägiti ka erinevatel paneeliaruteludel, mille käigus jäi selgelt kõlama seisukoht, et tugev heidutus NATO idarindel on vajalik.

Lisaks traditsioonilistele julgeolekuküsimustele said teemad nagu küberjulgeolek, kaubandus, kliima, energiajulgeolek ja tervishoid samuti küllalt palju tähelepanu. Nagu ütles välisminister Kaljurand oma Riigikogu välispoliitika aastakõnes, on julgeolek väga lai mõiste, mis hõlmab endas palju enamat kui vaid kaitse aspekte. Julgeoleku lai käsitlus oli esil ka Münchenis.

Ühe meeldejäävamatest ettekannetest pidas USA välisminister Kerry, kes selgelt eristus teistest ettekandjatest oma optimistlike, ameerikalike sõnumitega: Euroopa ei ole oma muredega üksi, aitame teil kriisidele lahendusi leida. Daeshi vastane võitlus ei saa olema kerge, kuid see on võimalik. Olukorras, kus Euroopa ennast täna leiab, ei ole midagi erilist – kriise on varem olnud küll ja veel – me saame nendest üheskoos jagu! Tegemist oli lihtsate, kuid julgustavate sõnumitega, mis aitasid tasakaalustada eurooplaste tunduvalt pessimistlikumaid seisukohti. Omaette küsimus on, kui palju mõju omas Kerry ettekanne konverentsil, kus räägiti üllatavalt vähe USAst.

Rahvusvahelises meedias enim tähelepanu saanud Venemaa peaminister Medvedevi ettekanne ei pakkunud suuri üllatusi ega uusi mõtteid, kuid oli tervikuna meeldejääv etteaste, mis tõi vägagi selgelt esile Lääneriikide ja Venemaa mõttemaailma erinevused. Väited, et Venemaal ei ole Süürias erihuvisid ja et Venemaa ei ole õhurünnakute käigus tapnud tsiviilisikuid, ei kõlanud usutavalt. Ka mitte Venemaa peaministri korduvad üleskutsed koostööle ühiste väljakutsete lahendamisel.

Veelgi tihedam koostöö on kiiresti muutuvas maailmas kahtlemata vajalik. Seda rõhutasid mitmed Müncheni konverentsil kõnelejad, teiste hulgas ka Saksamaa välisminister Steinmeier. Samas tuli selgelt esile ka vajadus kinni pidada ühistest väärtustest, mis on tänaseni atlandiüleste sidemete põhialuseks.