/nginx/o/2016/02/16/5053211t1h3e36.jpg)
Möödunud aasta jõulude ajal teatas Nigeeria president Muhammadu Buhari kindlalt, et tema riik on põhimõtteliselt võitnud sõja Boko Haramiga. 2016. aastal on terroriühendus teinud aga vähem kui kahe kuu jooksul palju laastamistööd Põhja-Nigeerias ja teistel aladel, kirjutab Londoni King’s College’i Aafrika lähiajaloo lektor Vincent Hiribarren veebiväljaandes The Conversation.
Tänavu on Boko Haram tapnud juba üle saja inimese ja sundinud paljusid oma kodudest põgenema. Kõige hiljutisema metsikuse panid nad toime 10. veebruaril enesetapurünnakus Maiduguri pagulaslaagrile, milles hukkus 58 inimest.
Ükskõik, millise külje alt vaadates, ei tundu olukord lahenenud olevat. ÜRO peasekretäri asetäitja ja Saheli piirkonna humanitaarkoordinaator Toby Lanzer ütles, et Boko Haram on kõige surmavam terroriorganisatsioon maailmas. 2016. aasta alguse seisuga on Tšaadi järve piirkonnas pidanud 2,8 miljonit inimest, nende hulgas üle miljoni lapse, oma kodud maha jätma; miljon last ei saa koolis käia ja sajad tuhanded nälgivad.
See kõik on aset leidnud hoolimata sellest, et aasta 2015 pidi tooma lõpu rühmitusele, mis sai kurikuulsaks aasta varem Chibokist 276 tüdruku röövimisega. Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch andmetel tapsid Boko Harami liikmed 2014. aastal üle 3750 inimese.
Aasta alguse seisuga pole näha märke koostööst ISISe ja Boko Harami vahel. Sellegipoolest tundub, et Boko Haram on oma taktikat muutmas.
Kui Buhari presidendiks valiti, lubas ta enne 2015. aasta lõppu Boko Harami kõrvaldada. Paljud kõrged sõjaväeametnikud vahetati välja ja Buhari määras kindralmajor Tukur Yusuf Buratai terroriühenduse vastu võitleva operatiivgrupi juhiks. Nigeerial õnnestus Lõuna-Aafrika palgasõdurite ja isegi Ukraina helikopteripilootide abiga vallutada Boko Haramilt tagasi mitmed piirkonnad riigi kirdeosas.
Samal ajal tegi Boko Haram hoopis imagomuutuse, vandus truudust Islamiriigile (ISIS) ja võttis uueks nimeks «Lääne-Aafrika provintsi Islamiriik». Selle tulemusena kasutab rühmitus nüüd ISISe retoorikat ja sümboleid. Side ISISega on muutnud murelikuks paljusid Läänes, kes näevad seda kui uue globaalse džihaadi rinde avamisega.
Aasta alguse seisuga pole näha märke koostööst ISISe ja Boko Harami vahel. Sellegipoolest tundub, et Boko Haram on oma taktikat muutmas.
Nigeeria sõdurid koos rahvusvaheliste vägedega suutsid Boko Harami nii palju survestada, et nende read on hakanud hõrenema. Terrorirühmituse võitlejad tavatsevad end Sambisa metsades ja Tšaadi järve saartel peita, sest nendele on raske ligi pääseda. Selle asemel, et korraldada kiirrünnakuid mootorratastel, on nad hakanud rohkem enesetapurünnakutele panustama. Ja kuigi see taktika peegeldab rühmituse kahanevat liikmeskonda, siis avaldab see ka mõju ühiskondadele, mida nad ründavad.
Mullu 15. juunil tapsid kaks naissoost suitsiiditerroristi 38 inimest Tšaadi pealinnas N'Djamenas. Selle tulemusel otsustas Tšaadi valitsus keelata burkad ja käskis kõik, mis veel müügis, ära põletada.
/nginx/o/2016/02/16/5053215t1h584b.jpg)
Konflikt on muutunud rahvusvaheliseks ja kõiki Tšaadi järve piirkonda jäävate riikide elanikke ohustavad Boko Harami rünnakud. Möödunud aasta alguses loodi rahvusvaheline rünnakrühm, kuhu kuuluvad Nigeeria, Niger, Tšaad, Kamerun ja Benin. Tšaad on saatnud vägesid Kameruni ja Nigeeria piirialadele, et Boko Harami alad tagasi võtta ning takistada neil varustuse ja relvade hankimist.
Abi tuleb ka väljaspoolt Aafrikat. Prantsuse armee on üritanud takistada Boko Haramil relvade hankimist Malist. Hoolimata sellest, et Boko Harami on nõrgestatud, jääb selle alistamiseni pikk tee.