Vastukaja Ene Pajula artiklile «Kas palgalõhe ikka on sugudega seotud, küsib mammi», AK 13.02
Veebikommid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjutis on ajendatud Marianne Mikko väljaütlemistest. Iseenesest ei ole Marianne arvamuses midagi halba. Ent kui üks poliitik oma palgalõhe avaldustes läheb vastuollu iseenda tõekspidamistega, siis ei ole see poliitik tõsiselt võetav.
Tõsiselt ei ole võetavad ka palgalõhe avaldused. Piltlikult öeldes: kui palka makstaks näiteks kraavi kaevamise eest ja selles töös oleksid mehed naistest kolmandiku võrra jõudsamad, tuleks keskmise mehe tunnipalk kolmandiku võrra suurem keskmise naise palgast.
Muidugi võib kraavikaevajatele ka lõhevõileibu pakkuda, ent kui raha maksmise aluseks on valmis kaevatud kraavid, ei kao see palgalõhe kuskile.
Kalle Kulbok
Sügav kummardus proua Pajulale! Tõepoolest, Lydia Koidula – ka naisluuletaja muideks – hakkas seda asja tegema veits varem kui Juhan Liiv ja & ja teised eesti kultusluuletajad. Anna Haava ja Miina Härma – naised muideks – tegid oma asja professionaalselt varem ja paremini kui paljud mehed. No ja Peips Leida lüpsis nii et kole. Ja siis ilmub Marianne Mikko sadakond aastat hiljem ja teeb A. H. Tammsaare ausamba juures oma feministlikke presentatsioone pealkirja all: «tilliga ja tillita!» Kui mõni fundamentaalfeminist teeks seda oma raha eest, siis OK, aga maksumaksja raha eest – tänan, ei!
Heinart Puhkim
Tänan ja kummardan sügavalt. Ehk hakkab lagunema seegi nurihumanistlik savikoloss või dogma, mis asetab mehed kahekordse surve alla: esiteks pidev süütunne, et ta ise nii vähe teenib (mida talle pidevalt nina alla hõõrutakse), teiseks tuleb aga miskitpidi selles just süüdi olla, et ta niigi palju teenib... Vaevalt et mõni mees julgeks naisele vastata, kui see ta palga üle nuriseb, et «kallis, ma ei tohi rohkem teenida, sest see suurendaks palgalõhet».
Lauri Vahtre
Väga õiged küsimused püstitatud ja väga hästi, muhedas stiilis neile vastatud. Just õigesti rõhutatud: palka saadakse erinevalt sõltuvalt tööst/töökohast, mitte sellest, kas naine või mees. Tean, et koolis on meeste-naiste palk olenev tegija kvalifikatsioonist ja töö hulgast ehk antavate tundide arvust ja ainult.
Tundub, et meil siiski kehtib põhimõte: sama töö eest võrdne palk, sõltumata töötaja soost.
Ja kuidas näeks meil välja meeste-naiste täielik palgavõrdsus?
Linda Kolk
Kuidas mõista palgavahe ülekandmist tööstaaži arvestusse, mis algas 1999. a sotsiaaldemokraatide eestvedamisel pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse väidetavaks kindlustamiseks? Näiteks riigikogulasel läheb nüüd ühe aasta eest kirja vähemalt neli! Samal ajal riigisektoris otseselt mingeid maksulaekumisi ei olegi (toimub ainult formaalne raamatupidamisarvestus!).
Kui arvestada, et majanduses toimub raharinglus ning kõik ettevõtlusega seotud kulud (sealhulgas maksud) ja kasum sisalduvad toodete ja teenuste müügihinnas ning de facto on ainsad maksumaksjad anonüümsed lõpptarbijad, siis tööjõumaksude arvestus palgakulu alusel ei saa olla aluseks maksude isikustamisele. Kõik töötajad saavad netopalka ja maksavad sellest kõiki makse tarbijatena (ka riigisektori töötajad).
Sisuliselt on tegu toodete ja teenuste maksustamisega (kaudse tarbimismaksuga). Näiteks pensionäril kulub tarbijana üle poole pensionist maksudeks (maksuvabaks nimetatav 220 € ongi tegelikult hoopis tarbimisega kaasnev kaudne maksukulu). See tähendab, et eelarves on pensionikulu väidetavast üle poole väiksem ja pensionärid maksavad kaudselt samuti tööjõumaksu!
Matti Valgesoo