Einar Vallbaum: miks tekkis kuvand, et ettevõtjad on sulid?

Einar Vallbaum Foto: Erakogu

Aastakümneid on valitsenud olukord, et riik on ettevõtjatest kaugemal kui ettevõtjad riigist. See on põhjustanud ka ettevõtjate pahameele ja pettumuse, kuna riigil on tugevam positsioon seadusandluse kaudu ohjata ja mõjutada ettevõtlustegevust ning panna ettevõtjatele kohustusi, seada piiranguid, esitada nõudmisi ja sageli ka eeldusi, kirjutab riigikogu liige Einar Vallbaum (IRL).

Ilmselt sellest «tugevama õigusest» ja positsioonist tulenevalt on riigi senine suhtumine olnud pigem üleolev, vaatamata sellele, et avalik sektor opereerib suuresti just tänu ettevõtluse tegevusele ja maksutuludele, rääkimata sellest, kuidas riik on oma maine välismaailmas püüdnud üles ehitada Eesti ettevõtjate edulugudele ja imagole. Ettevõtjad on aga ette heitnud, et ainult ettevõtlusraamistiku ja – reeglite loomisest ning vastavast seadusandlusest valdkonna arengule ei piisa, vaja oleks ka sisulist mõistmist, olukorra parandamist ja koostööd.

Tihtipeale väljendub see õigustatult väidetes, et ettevõtjad saavad riigilt vastu takistusi, ettekirjutusi, bürokraatiat, lisatööd, pidevaid maksumuudatusi ning vähest kaasamist muudatustega seotud aruteludesse ja protsessi. Samal ajal kohatakse riigi poolt ka etteheiteid majanduskasvu numbritele viidates, et tuleks rohkem toota, eksportida, müüa ja lisandväärtust luua.

Riik on teinud kõik, et tagada kontrolli, tõhustada maksukogumist ehk piltlikult öeldes tõmmata ettevõtjad liistule. Sagedased on uudised reididest, maksudest kõrvalehiilimiste juhtumitest ja hinnangud maksutulude laekumata jäämisest. See kõik on tekitanud kuvandi ja eelduse, et ettevõtjad on a priori petturid ja sulid, kes püüavad iga hinna eest riiki petta ning seda justkui meie kõigi arvelt.

Ettevõtjatel omakorda ei ole aga ei süsteemi ega suutlikkust enda kuvandit parandada ja meediaveergudel tõestada. Enamus ettevõtteid ei oma pressisekretäre, PR-nõustajaid, meediakirjutajaid ega tuututa korrektsest ja seaduskuulekast käitumisest, vaid keskendutakse oma tööle ja sisule.

Möödunud aastal lahvatas seakatk, mille osas riiklik ohjamine oli pehmelt öeldes nõrk. Lihatööstus ja seafarmid ootasid lahendusi ning just kriisiolukordades peaks riik appi tulema ja õigustama oma rolli ettevõtjate ees.

Piimahinna allajäämine omahinnale põhjustas kriisi piimasektoris. On jäänud mulje, et põllumajandusettevõtjate ainsaks võimaluseks riigipoolsele toele, milles enamasti loodetakse läbirääkimissuutlikkust Brüsselis ja võrdseid võimalusi teiste Euroopa Liidu farmeritega, on minna Toompeale meelt avaldama, mis on alandav ja ressurssi raiskav.

Alkoholireklaami keelustamine ja aktsiisitõus pani sektori ettevõtjad nördima, et neid isegi ei kaasatud arutellu, milles oleks võinud oma seisukohti ja tagamaid avada. Kuidas laheneb Estonian Airi pankrotikaasus, Ida-Virumaa üleilmse naftahinna langusega seotud koondamisprobleemid ja millised on lahendused, näitab aeg.

Suhtumist näitavad aga teod. Eelmisel aastal tundsid paljud ettevõtlusega seotud inimesed end isegi solvatuna, kui maksu- ja tolliamet alustas firmaautode kontrollimist spordikeskuste juures. 1000-euroste arvete deklareerimiskohustust esitas maksu- ja tolliamet kui suurt läbimurret, mis petturite elu raskendas ja riigile laekumata maksuraha sisse tõi. Viimane ei pruugigi olla vale, aga vale on seejuures eeldus ja suhtumine, et ettevõtjad on sulid ning oma käitumisega jätta mulje, et riigi ainus funktsioon on ettevõtlusest raha kätte saada.

Üllatav oli aga veebruari alguses maksuameti välja tulemine ideega vabastada ettevõtjad deklaratsioonidest, mis aitab ettevõtjatel kokku hoida nii aega kui raha ning on sammuke edasi vähendamaks niigi metsikut bürokraatiat. Samuti on igati tunnustatav maksuameti suhtumise ja kontseptsiooni muutus, et edaspidi ei annaks mitte ettevõtja statistikaaruandeid riigile, vaid riik kasutab kogutud andmeid ka ettevõtjate hüvanguks, andes ülevaateid sektoraalsest olukorrast ning jagades infot ja nõuandeid, milliseid majandusotsuseid ja miks olemasolevate andmete taustal teha saaks.

Samavõrd märgiline on ka justiitsminister Urmas Reinsalu ettevõtjate poolele astumine, algatades maksejõuetusreformi ausate ettevõtjate kaitseks, mis kahandab olukorda, kus petuskeeme rakendavate ettevõtjate tegevusest kannatavad ausad ettevõtjad ja investorid ning vähendades võimalust, et petturite negatiivne maine kanduks ka ausatele ettevõtjatele. Senimaani on esinenud praktikas enam kui poolte menetluste raugemine enne pankroti väljakuulutamist, menetluste aastatepikkune venimine ning üliväike võlausaldajate nõuete rahuldamise protsent. See aga kahandab võlausaldajate ja investorite usaldust Eesti ettevõtluse ja menetlusvõimekuse osas ning halvab ettevõtluskeskkonda üldiselt.

Seega on mõttemalli vahetus ettevõtjate suunas oluline paradigma muutus ning annab lootust ka juba lootuse kaotanud ettevõtjatele. Väike samm riigile ja maksuametile, suur samm ettevõtlusele!