R, 12.08.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Taavi Veskimägi: päev, mil algas kevad

Taavi Veskimägi
, Eleringi juhatuse esimees
Taavi Veskimägi: päev, mil algas kevad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Taavi Veskimägi
Taavi Veskimägi Foto: Erakogu

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kirjutab, et Tallinna ja Helsingi tunneli projekt peaks käsikäes käima Balti riikide ning Skandinaavia elektrisüsteemide ühendamisega.

Eesti ja Balti elektrisüsteem liigub samasuguse pöördumatu jõuga, nagu tuleb kevad, Venemaa elektrisüsteemist eraldumise suunas. Oleme töötanud erinevate võimalustega selle idee realiseerimisel. Esimene lahendus oleks Balti elektrisüsteemi sünkroniseerimine Kesk-Euroopaga, kuid Poola lohistab siin jalgu. Nüüd oleme pööranud pilgud Põhjamaade suunas, kellega meil on ühine elektriturg ja ühised elektrikaablid. Ja mis kõige olulisem, ühine arusaam elektrituru ja -võrgu arengust. Sünkroontöö Põhjamaadega on tehnilisest vaatepunktist võimalik, kuid kindlasti mitte tavapärane, esitades suure tehnilise väljakutse. Võimalik tehniline keerukus on olnud seni selle stsenaariumi arendamise peamine pidur.

Sellelsamal eelmisel neljapäeval, kui algas kevad, hakkasin ühel hetkel mõtlema, et miks mitte vaadata Helsingi-Tallinna tunneli ja Balti riikide elektrisüsteemi Venemaast desünkroniseerimise ja Põhjamaadega sünkroniseerimise projekte koos. Mõlemal puhul on ilmselt realistlik ajahorisont 2030+. Kasutades planeeritava tunneli teenindustunnelit elektrikaablite vedamiseks ja alajaama ehitamiseks, ühendame Balti ja Põhjamaad. Küsisin Eleringi inseneridelt, mis nemad sellest arvavad. Tagaside oli positiivne, jah, põhimõtteliselt on see võimalik.

Märksõnad
Tagasi üles