Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/02/12/5040213t1hb2e2.jpg)
Nii mõnegi spetsialisti hinnangul ei tule Eesti jaoks mõjukaimat inimest otsida mitte Toompealt ega Kadriorust ning isegi mitte Brüsselist, vaid hoopis Stockholmist, kus otsustatakse, kellest saavad meie suurpankade juhid või kui palju ja mis tingimustel meie inimesed laenu saavad.
Selle loogika järgi oli kuni teisipäeva hommikuni Eesti mõjukaim inimene Rootsi suurima panga, Swedbank Grupi tegevjuht Michael Wolf.
Kas nüüd kõige mõjukam või mitte, aga väga olulist osa meie majanduses on Michael Wolf mänginud kindlasti. Ega ilmaasjata andnud president talle neli aastat tagasi Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi.
Wolf asus Swedbanki etteotsa 2009. aasta märtsis. See oli aeg, mil Swedbank oli olukorra tõttu Eestis ja teiste Balti riikide kinnisvaraturul kokkukukkumise veerel. Balti riigid olid siis ja on ka praegu Swedbanki jaoks Rootsi järel suuruselt teine turg ning pank loeb Balti turge koduturuks. Toona oli meil korralik pangapaanika ning paljud inimesed viisid hoiused Swedbankist teistesse pankadesse või sukasäärde.
Wolf tegi lühikese ajaga imet. Ehkki grupp vajas raskete aegade üleelamiseks investoritelt lisaraha, suudeti madalseisust üle saada ning nüüd loetakse Swedbanki kriisist edukaimalt väljunud pangaks Euroopas.
Meie jaoks tähendas Wolfi otsustav tegutsemine meelerahu. Ei julge ette kujutadagi, milline paanika oleks siin vallandunud, kui Swedbank Grupp oleks kriisi ajal põhja läinud. Paljuski tänu sellele, et Swedbank, aga ka teised Skandinaavia pangad väljusid kriisist üsna edukalt, sai Eestist paar aastat hiljem eurotsooni liige ning võlakriisis Euroopa Liidu musterriik.
Wolfi hästi tundvate inimeste sõnul ongi ta üsna mitte-skandinaaviapärane juht – kui vaja remontida või muudatusi teha, siis ta teeb seda. Allikate sõnul on Wolf väga hea suure pildi tajumises, väga hea organisatsiooni eestvedaja ja väga hea leidma häid inimesi ja neid tööle võtma.
«Just need head inimesed, kelle ta oma meeskonda tõi, tegid ära lõviosa tööst panga ümbersünniks,» ütles üks pankur.
Oma meeskonda tõi ta mitmeid inimesi ka Eestist. Kohe pärast ametisseastumist kutsus ta finantsjuhiks Erkki Raasukese, aasta tagasi hakkas Balti pangandust juhtima Swedbank Eesti endine juht Priit Perens ja veidi üle kahe aasta tagasi sai tippjuhtkonna liikmeks Tallinna börsi esimene juht Helo Meigas.
Eeltoodu taustal oli Swedbanki nõukogu otsus Michael Wolf päevapealt minema lüüa väga suur üllatus, nõukogu esimehe Anders Sundströmi teisipäevased selgitused ei olnud aga veenvad. Wolfi vabastamise põhjuseks nimetas ta lihtsalt, et pank vajab muutuste kiirendamiseks uut juhti, aga Wolf polevat selleks õige inimene.
Rootsi juhtiv majandusleht Dagens Industrie põrutas otse, et Sundström valetab.
Majandusleht pidas Wolfi lahkumise teemat Rootsi jaoks nii oluliseks, et pühendas sellele tervelt 16 lehekülge. Varem on nii põhjalikult käsitletud vaid Peter (Pirre) Wallenbergi lahkumist Rootsi võimsaima äridünastia eesotsast ning Rootsi meediamoguli Jan Stenbecki loobumist.
Dagens Industrie tegevtoimetaja Jonas Jonssoni sõnul oli uudis Wolfi lahkumisest samas kategoorias uudisega Volvo müügist ning uudisega võitlusest tööstusgigandi ABB aktsionäride üldkoosolekul.
Teisalt suhtus Rootsi ajakirjandus Swedbanki viimastel aastatel kriitiliselt. Möödunud aasta lõpul süüdistati panga kahte tippjuhti kinnisvaratehingutes, milles neil oli huvide konflikt. Rahul ei oldud ka panga varahaldusüksuse tegevusega. Varahaldusüksus haldab nimelt investeerimis- ja pensionifonde. Arvati, et nõukogu esimees Sundström tegi Wolfi lihtsalt patuoinaks.
Eile pärastlõunal pöörati saagas uus lehekülg. Swedbank kaebas Wolfi majanduspolitseisse kahtlusega, et ta on jätnud turu rikkumisest teatamata. Tegemist võib olla kriminaalkuriteoga. Wolf vastas süüdistustele, et ta on laimukampaania ohver.