Sel nädalal selgus, et oleme lõpuks ometi tuvastanud millegi sellise olemasolu, mida Albert Einstein üldrelatiivsusteoorias juba sada aastat tagasi ennustas – universumis levivad tõepoolest gravitatsioonilained. Mis need on ja mida see avastus meie jaoks tähendab, räägib tippkeskuse «Tume universum» juht akadeemik Martti Raidal. 

«Gravitatsioonilained on meie ruumi võnked,» selgitab Raidal. See tähendab, et ruum ise tõmbub kokku ja venib pikemaks massi mõjul, lainetab nii, nagu meie ümber levivad raadiolained, kus energiat kannavad elektri- ja magnetväli.

Einstein arvas, et me ei pruugi suuta gravitatsioonilaineid mõõta. Juhtus aga see, et möödunud sügisel 14. septembril tuvastas USA eri servades – Louisiana ja Washingtoni osariigis – paiknev Laserinterferomeetri-Gravitatsioonilainete Observatoorium (LIGO) signaali, mis pärineb umbes 1,3 miljardit aastat tagasi toimunud kahe musta augu ühinemisest.

«Juba käimapanemise perioodil tuli signaal, mis oli ääretult tugev ja ilus, ja selle põhjal tehti järeldus, et gravitatsioonilained on olemas,» räägib Raidal. Signaali tuvastamise hetkel oli sisselülitamisest möödas kõigest kaks päeva.

Tulemused ei ütle meile aga mitte üksnes seda, et gravitatsioonilained on olemas.

«Esiteks ütleb see meile seda, et on olemas mustad augud,» räägib Raidal avastuse tähtsusest.

Me teadsime juba varem kaudselt, et need on olemas, ent see on järjekordne katseline tõestus – ükski teine objekt pole sellise energiaga.

Nende kahe musta augu ühinemise heli on sealjuures võimalik ka kuulata.

«Seni oleme olnud gravitatsioonilainete suhtes kurdid, ent nüüd saame neid kuulda,» teatas neljapäeval LIGO laborite juht David Reitze pressikonverentsil Washingtonis. Reitze võrdles avastuse tähtsust sellega, kui Galileo pani neli sajandit tagasi teleskoopi kasutusele võttes aluse moodsale astronoomiale, sest avas uue akna universumisse.