Kaur Kenderi protsess Harju maakohtus.

FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Kenderi-kaasuse üks negatiivseid tagajärgi ühiskonnale seisneb selles, et sõnavabaduse vapiloomaks on saanud inimene, kes käitub ühiskondlikus arutelus nagu elevant portselanipoes. Selline elevant, kes on täiesti teadlik nii sellest, et ta on elevant, kui ka sellest, et ta on portselanipoes, kirjutab Herman Kelomees väitlusseltsi kolumnis.

Kardetavasti võib see mingis hulgas inimestes tekitada võõrandumistunde sõnavabaduse kirglike kaitsjate suhtes, kui selline tegevus neile märkimisväärses osas Kenderiga seostub. Ta käitub ühiskondlikus arutelus samamoodi nagu kirjanduses, suvaliselt lahmides.

«Lastega rääksime juba aasta tagasi, kui see tants algas, kõik selgeks. Nad saavad aru, et mendid on kõigi ausate inimeste vaenlased. Mente ei tohi kunagi usaldada. Mendile ei tohi kunagi koputada,» on Kender öelnud. Ei pea nõustuma sellega, et paberile kirjutatud inimese vastu paberil kirja pandud inimese poolt toime pandud tegu on kuritegu, aga imelik on kuulda mõnd arvamusliidrit hoiatamas «koputamise» eest neile, kelle ülesandeks on ka päris kuritegude ohvrite ärahoidmine ja kaitse.

Kõige kurvem on see, et temast on saanud eeskuju paljudele noortele. «Saatanal on prokuratuur. Seal on sõnades sees - pro-kurat-uur,» ütles Kender ühes intervjuus. Tal on kindel eesmärk süvendada noorte ja võimu vastast usaldamatust ning ta pigem ei näe vaeva argumenteerimisega teemal, miks on Eesti tema arvates politseiriik ning miks ta ei ole õigusriik. Nii karmi hoiaku võtmiseks ei piisa ainult mõne õigusküsimuse tõstatamisest, nagu Kenderi puhul narkopoliitika või tema enda kaasus. Tema võimsad kirjanikukujundid on manipuleerivad ning juhivad tähelepanu sisuliselt arutelult kõrvale.

Sõnavabadus on väga kallis. Loodame, et see ei muutu vähem väärtuslikuks neile, kes viimasel ajal ei kuule sõnavabadusest ilma, et nad samal ajal kuuleks Kenderist.