Juhtkiri: ilmataadi ennetamine

Reedene tuisk Tallinnas. Foto: Liis Treimann

Maanteeameti ja päästeameti ettepanekud, kuidas Padaorus möödunud nädalal toimunut tulevikus vältida, väärivad kindlasti kaalumist. Lumetormi pole põhjust siinmail senitundmatuks loodusimeks pidada.

Soov viia raskete ilmaolude mõiste seadusesse võiks Padaoru-kogemusteta näida ülereageerimisena. Siiski – praegu ei oska keegi arvata, mida raskete ilmaolude all täpselt silmas peetakse.

Kui tegemist on aga seaduses määratletud mõistega, siis oleks selge isegi seadust tundmata, et oma plaane tuleb muuta, sest võib juhtuda, et tee peal jäädakse hätta ning abi tuleb oodata kaua ja äärmiselt ebamugavas olukorras. Millise sisu raskete ilmaolude mõiste saama peaks – need ettepanekud peaksid tulema spetsialistidelt.

Mäletatavasti said Padaoru sündmused alguse kahest teele põiki jäänud veokist ning segadust suurendasid ummikusse jäänud autojuhid, kes sealt vastassuunavööndi kaudu pageda üritasid.

Et meil on liigeldes ikka tavaks arvestada eelkõige isiklike ja alles seejärel, kui üldse, kaasliiklejate huvidega, on üsna loogiline ka maanteeameti soov keelata lumetuisu korral kolonnis liikuvatest või seisvatest sõidukitest möödasõit. Ning jällegi peaksid siin liikluse asjatundjad oma hinnangu andma – kuidas see meie liikluspilti mõjutama hakkab?

Kuid endiselt ei saa mööda vaadata Padaorus valitsenud infosulust. Seegi on üks «ummik», mis vajab lahendamist. Pealegi on autojuhtide hinnangud tuisule subjektiivsed: mis on ühele juba tuisk, võib teisele näida veel tuulekesena.

See tähendab, et läbi tuleb mõelda ka mehhanism, kuidas autojuht teada saab, et nüüd on ilm läinud päris hulluks ja möödasõite enam teha ei tohi, kuigi talle endale näib, et teised lihtsalt venivad. Ning loomulikult tuleb ummiku tekkides sellest avalikkusele oluliselt varem teada anda – oli ju teadmatus see, mis Padaorus ööpäeva veetnud inimesi kõige enam kimbutas.

Päästeameti soov kasutada sellistes olukordades erimärgistusega kütust ja liikluskindlustuseta tehnikat on mõistlik ja mõistetav. Olukord, kus tormihädas olijatele appi minnes peab kõigepealt kütust ringi pumpama või ei saa kindlustuse puudumisel masinat välja ajadagi, on tõesti – pehmelt öeldes – kummaline.

Kuid tormihätta jäämise vältimist ei saa pidada vaid pääste- ja maanteeameti ülesandeks. Maanteeamet on juba kurtnud, et ilmahoiatusi ei võeta tõsiselt. Kui autojuhid oma võimeid üle hindavad, möödasõidukeeldu eiravad, rehve ei vaheta ja päästetööd omaenese kärsitusega võimatuks teevad, siis võib riik reguleerida palju tahes – järgmise tormiga kordub kõik uuesti.