Turundusagentuurid on aastaid pidanud tegema ohtralt tasuta tööd, sest kliendid ei soovi konkursile esitatud tööde eest maksta, ent see olukord ei ole jätkusuutlik, kirjutab Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride liidu tegevjuht Lola Tehver.
Lola Tehver: mida saab «tasuta» eest? (2)
Kujutlegem hetkeks olukorda, kus teil on vaja lahendada üks õiguslik küsimus, millest sõltub teie edaspidine varaline seis. See teenus on teile tasuta ning teil on õigus saata viiele advokaadile päring, kuidas seda kaasust teile kõige kasumlikumal viisil lahendada ning seejärel valite välja teile sobivaima vastuse ning lükkate ülejäänud kõrvale.
Samuti kujutlegem hetkeks olukorda toidupoes, kus te teate, et teid teenindavad inimesed ei saa palka. Milline võiks olla teie meelest selliste teenuste kvaliteet?
Ilmselgelt saate õigusliku lahendi advokaadilt, samuti saate teenindatud kaupluses, kuid kas selle teenuse kvaliteet rahuldab teid? Ilmselt mitte ja nii tekib hulk rahulolematuid inimesi nii teenuse pakkujate hulgas, kes ei saa palka, kui ka saajate näol, kes ei saa parimat võimalikku lahendust või teenust.
Just selline olukord on aga turundusagentuurides püsinud aastaid – kliendid ei soovi konkursile esitatud tööde eest maksta. See on viinud aga selleni, et mõned agentuurid enam konkurssidel ei osale ning nende ideed jäävad esitamata.
Muutuv maailm
Olgu selleks kampaania, üritusturundus, disain või kommunikatsioon – tavalahendused ei tööta enam! On tekkinud üha enam tahke, mida taguda, inimesed soovivad kogeda midagi uudset ja põnevat ning lähenemine on muutunud personaalsemaks kui eales varem. See eeldab ka ideede väljatöötajatelt üha enam tööd, aega ning ressursse.
Mõistagi ei taju kunstnikult maali ostnu, milline oli kogu maali tegemise protsess alates ideest teostuseni, ja ei peagi! Kuid samas ei saa ostja võtta ka maali laenuks ning viia see teise kunstniku juurde selleks, et too teeks antud maali copy paste’ina ümber poole väiksema raha eest!
Samas turundusmaailmas praegu nii käib, sest keegi ei kaitse agentuuride ideid. Kui need on konkursi raames välja läinud ning klient otsustab mõne teise agentuuri kasuks, on tegelikult kõik ideed kliendi laual, ilma et ta oleks selle eest tasunud. Kuigi väga suur hulk inimesi on kulutanud veelgi suuremal hulgal töötunde peaaegu mitte millegi eest. Selline olukord on ilmselgelt ebaõiglane, eriti praeguses maailmas, kus ideed võivad olla kulla väärtusega.
Olukord, kus puuduvad võitjad
Sellest olukorrast ei võida mitte keegi. Kliendid ei saa tihtipeale konkursside kaudu parimaid lahendusi, sest aastatega on agentuurid hakanud üha vähem panustama sellistesse niinimetatud võistlustesse. Selle peamiseks põhjuseks on meeletu aja- ja ressursimaht ning suur tõenäosus osutuda «mitte võitjaks». See lihtsalt ei tasu ära ning selle asemel panustatakse olemasolevatesse klientidesse või tehakse otsepakkumisi.
Agentuur on äriettevõte ja loovinimesed on palgatöölised, vähemalt suur osa neist. See tähendab, et igal agentuuril, nagu ka igal agentuuri kliendil, on sarnased kohustused – maksta renti, palka, kommunaale, soetada inventar jne. Agentuurides töötavad oma valdkonna parimad spetsialistid, kelle töö peab saama tasutud nii nagu iga muu valdkonna esindaja oma. Loovtöö on sealjuures täpselt samamoodi töö nagu iga teine. Ühe hea idee välja töötamiseks võib kuluda kümneid tunde. Kui selle eest ei maksta, on ka inimeste motivatsioon väike.
Alles hiljuti korraldas üks lugupeetud riigiettevõte hanke jõulupeo korraldamiseks, millest võttis osa kuus agentuuri. Kokku kulus selleks umbes kümme tööpäeva, kümnete inimeste aega ja väärtuslikke töötunde, kuid võitjaks osutus ainult üks.
Lahendus?
Ei ole mõeldav, et klient maksab kinni iga tunni, mis kulus idee välja töötamiseks, sest seda on raske mõõta, kuid elementaarsed kulud peaksid jääma siiski tellija kanda.
Hea tava kohaselt tuleks määrata konkursil osalemise tasu, mis kataks minimaalsed konkursipakkumise ettevalmiskulud. Summa peaks sõltuma konkursitöö raskusastmest: mida mahukam ja keerukam töö tellitakse, seda suuremad on agentuuridel konkursi ettevalmistamise kulud. Nii võib ka klient kindel olla, et tema tellimusse suhtutakse täie tõsidusega ning antakse endast parim, et tellija saaks parima võimaliku lahenduse. Tellijal on siis ka õigus kombineerida erinevaid ideid, ilma et seda saaks varguseks nimetada.
Siin peab ka klient mõtlema, mitmele agentuurile ta soovib nii vastutusrikka ülesanne usaldada. Mida kliendid tihti ei tea, on ka see, et pakkumiste tegemise käigus luuakse tihtipeale topeltbroneeringud ning see tekitab väga palju segadust. Lisaks punub iga agentuur oma ideed ja otsesuhtlus kliendiga on minimaalne, kui tegelikult peaks kogu protsess parima lahenduse leidmiseks toimuma kahesuunaliselt.
Muu maailma praktika on üldiselt selline, et eksisteerivad küll new business-meeskonnad, kes teevad väga palju tasuta tööd, kuid samas ükski endast lugupidav ettevõte tasuta konkurssi ka ei korralda. Samas tuleb silmas pidada ka Eesti väiksust nii ettevõtete suuruse kui ka kogu turu seisukohalt – kõigile lihtsalt ei jätku, mistõttu selline tasuta töö tegemine jätab suure haava kõigile neile, kes jäävad nn ukse taha.
Enamik ettevõtteid ja turundusagentuure teab, et suur osa võidutöid läheb ümbertegemisele, need kohandatakse kliendile sobivaks. Miks mitte siis sellest alustada? Parim lahendus on kahepoolne kommunikatsioon, usaldus, teineteise tundmaõppimine, soovide ja vajaduste hindamine, personaalne lähenemine. Sellest võidavad kõik.
Kliendid võiksid ja peaksid olema ka ise rohkem huvitatud agentuuri tööst, meeskonnast ja sellest, kuidas agentuur tegelikult toimib. See on nagu hea suhe, mis areneb ajas ja teineteise tundmaõppimises. Nii sünnivad ka terved ja jätkusuutlikud «järglased».
Ka meie agentuuridena peame rohkem väärtustama seda tööd, mida me teeme, ning sisu, mida me loome. Koos suudame oma hääle maksma panna, et tasuta töö tellimine on ebaeetiline ja ebaefektiivne kõikidele pooltele.