Aarne Mäe.

FOTO: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Kes ei teaks Käsmut, unikaalset kaptenite kantsi Eestimaa põhjarannikul, kus suviti vihutakse Viru folki. See, eemalt vaadates romantiline rannaküla, vaevleb aga juba mõnda aega sisemistes heitlustes, sest aastaid susisenud plaan sinna korralikum väikesadam rajada on külainimesed ja muiduuntsakad kahte leeri löönud.

Erimeelsuses on ühel pool sadamat rajada soovivad kohalik vallavalitsus ja MTÜ Käsmu Majaka Sadam, kuhu kuuluvad teiste seas ka samas suvitavad tuntud ettevõtjad Heiti ja Reet Hääl, teisel pool sealse meremuuseumi peremees Aarne Vaik ja tema toetajad, kelle seast leiab hulga tuntud kirjanikke ja haritlasi, kes samuti inspireerivat Käsmut omaks peavad.

On mõistetav, et üle paarikümne aasta tagasi maalilisel neemenukil asunud endisesse piirivalvekordonisse meremuuseumi rajanud Aarne Vaik tahab seal rahus edasi tiksuda ja kui üldse, siis kõpitseda vaid olemasolevat väikest paatide randumiskohta; sadama arendajad aga püüavad omakorda meelitada kohale rohkem külalisi mere poolt ja pakkuda neile ka korralikke tingimusi.

Paradoksaalsel moel istusid naabrid Vaik ja Hääled veel viis aastat tagasi sadama arendamise suhtes ühes paadis ja unistasid suurelt. Miks neil suusad risti läksid, teavad vaid asjaosalised ise. Küllap oli seal nii solvumist kui ka majanduslikke põhjuseid. Võib-olla põrkusid vaim ja (raha)võim.

Ebaeestlaslikul kombel võttis vaidlus ruttu tuurid üles ning aplause, hõikeid ja vilet jätkus paariks tunniks.

Üleeile peeti Käsmu naaberkülas Võsul sadama rajamise plaanide kohta avalikku arutelu. Kohal oli saalitäis rahvast, mitu telekanalit, isegi Looduse Omnibuss. Sõna said projekteerijad ja arhitektid, sadama pooldajad ja vastased. Laiemale üldsusele «ENSV» seriaalist tuntud näitleja Paul Laasik kandis ilmekalt ette sadamavastaste pöördumise.

Ebaeestlaslikul kombel võttis vaidlus ruttu tuurid üles ning aplause, hõikeid ja vilet jätkus paariks tunniks. Ettenägelikult oli üritust juhtinud Vihula vallavanem Annes Naan seadnud debati ajalimiiti, sest kohe selle järele oli rangelt planeeritud kuulus film «Vehkleja» ning rahval tuli maja ees edasi arutada. Filmi ei jäänudki keegi vaatama…

Lugeja küsib nüüd õigustatult, et mis selles Käsmu sadamas siis nii erilist on. Aga see ongi, et Aarne Vaigu ümber koondunud muuseumisõbrad kardavad, et koos poolesajale alusele mõeldud väikesadamaga (mis on nende hinnangul selgelt liiga mastaapne) kaob ka sealne nostalgiline aura ja mõnus fluidum, andes teed rahameestele, kes praeguse viikingilaeva sulni siuglemise asemel hakkavad seal oma kallite mootorpaatidega põristama.

Huvitav on lisada, et ajalooliselt pole laevaehitajate külana tuntud Käsmus sajandite vältel sadamat olnudki. Sel proosalisel põhjusel, et looduslik asend seda lihtsalt ei soosi.

Autor on Postimees Grupi ajalehe Virumaa Teataja peatoimetaja.