Kõigil üliõpilastel pole mitte jõukaid vanemaid, kes üliõpilasest poegadele ja tütardele mitmetuhandelisi kuutoetusi anda võiks. Ega mahu ka kõik üliõpilased teenistuskohtadele, mille kõrval edasiõppimine võimalduks.
Postimees 1927. aastal: õppelaenude piiramisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pealegi ei saa teenistuses olla mitmete teaduskondade üliõpilased, kelle õpingud tingivad loengutest osavõtu ja üldse intensiivsemat tööd. Kui õigusteaduskonna ja selle kaubanduse osakonna üliõpilaste arv praegu suurem on, kui kõigis teistes teaduskondades kokku, siis on see eeskätt just sellega seletatav, et õigusteaduskonna üliõpilastel võimalus on teenistuskohti pidada ja üldse mitte ülikoolilinnas viibida ega loenguil käia.
See tõendab, et meie üliõpilaste aineline seisukord kuigi hiilgav ei ole, õigem öelda, seisukord on raske. Päästeabinõuks on seni olnud õppelaen; seda on praktiseeritud juba kaugemaid aastaid, sest ajast peale, kui tegutseb Tartus Eesti Laenu-Hoiu Ühisus. Nüüd on seisukord ja asjaolud sundinud E. L.-H. Ühisust üliõpilaslaenusid piirama. Neid antakse edaspidi ainult niipalju välja, kui palju tuleb sisse endiste laenude protsentidest ja laenude tasumisest.
Edasi on sõna üliõpilaskonnal enesel, üliõpilaskonna edustusel. Tuleb mingisugune pääsetee leida. 12.02.1927