Meile aetakse puru silma, nagu oleksid otsedemokraatia vahendid kauged või raketiteadus, mistõttu peaksime ühiskonnana veel küpsema, kuigi juba sada aastat tagasi olime suutelised neid kasutama, rääkis «Postimehe päevaintervjuus» ajaloolane Jaak Valge. Ta viitas Asutavas Kogus 1920. aastal vastu võetud rahvahääletuse ja rahva algatamise õiguse seadusele, mille alusel sai Eestis rahvaalgatuse korras referendumeid korraldada.

«See tähendab, et korjatakse hulk allkirju, antakse üle seaduseandjale ja juhul kui ta otsustab, et algatus sobib, võtavad nad vastu seadusemuudatuse või uue seaduse; kui ei sobi, tuleb rahvahääletus,» selgitas Valge. «See ei kõigutaks meie olemasolevat poliitilist süsteemi, küsimus on esindusdemokraatia täiendamises.»

Riigikogu valimistel pole otsedemokraatia elemente toetanud poliitilisi jõude, näiteks rohelisi või Vabaerakonda saatnud suur edu, millest võiks järeldada, et rahva enamus toetab olemasolevat süsteemi, senise põhiseaduse tagatud stabiilsust. «Ainuüksi Rahvakogule tehtud ettepanekute hulk on piisav tõend, et ühiskond soovib muutusi,» pareeris Valge. «Veel parem oleks korraldada rahvaküsitluse rahvahääletuse teemal.»

Jaak Valge ja Kaja Kumer-Haukanõmm avaldasid eelmisel laupäeval Postimehe arvamus ja kultuurilisas AK artikli «Kuidas saada üle mannetusest?», milles leidsid, et Eestis ja kogu Euroopa Liidu valitseb seisak. See väljendub süvenevas ebavõrdsuses, lõhedes eri gruppide vahel ning otsustamatuses. Autorite sõnul päästaks olukorra rahva hääle suurem tähtsustamine ehk otsedemokraatia ulatuslikum kasutamine poliitilises süsteemis.