/nginx/o/2015/02/20/3784491t1h40f7.jpg)
Valitsus otsustas oma tänasel istungil anda preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest Eesti Teaduste Akadeemia vanimale liikmele, teoreetilise mehaanika spetsialistile Ülo Lepikule Tartu Ülikoolist ning Tallinna Tehnikaülikooli arvutitehnika instituudi professorile Raimund-Johannes Ubarile.
Ülo Lepik
Ülo Lepik on elav näide teaduslikust pikaealisusest. Ise on ta oma teadustöö alguse dateerinud 1948. aastasse, seega täitub tal käesoleval aastal 68 aastat teadustöö staaži. Kahtlemata on Ülo Lepik Eestis pioneeriks plastsusteooria ja konstruktsioonielementide optimeerimise vallas, tundes end ühtviisi kodus nii analüütiliste kui ka numbriliste meetodite rakendamisel. Tema poolt koostöös Lembit Rootsiga kirjutatud ning 1971. a ilmunud õpik on siiani vaieldamatult parim algupärane eestikeelne teoreetilise mehaanika õpik.
Peale 70 eluaastat tavaliselt uusi teadusprobleeme ette ei võeta, kuid Ülo Lepik vaimustus alles selles eas kaoseteooriast ja hiljem Haari lainikutest ning nende rakendamisvõimalustest diferentsiaal- ja integraalvõrrandite lahendamiseks. Tema kaasautorluses ilmus juhtiva teaduskirjastuse Springer poolt üllitatud monograafia Haari lainikutest alles üle-eelmisel aastal.
Kogu Ülo Lepiku elu on kui sild Eesti Vabariigist Eesti Vabariiki üle nõukogude aja. Suur osa tema kui teadlase elust langes nõukogude võimu aega. Ka selles ajas suutis ta jääda inimeseks ja teadlaseks suure algustähega ning kanda teaduslikke ekstsellentsust, aga ka süstida oma kolleegidesse ja õpilastesse teaduslikku väärikust, sirgjoonelisust ja ausust.
Temast õhkus ja õhkub midagi, mida pole kõigile antud. Tema käitumine on alati olnud härrasmehelik ja ta loengud akadeemilised nende sõnade kõige paremas mõttes. Suurelt osalt tänu temale on Eesti mehaanikateadus seisnud tugevalt kaardil nii siin kui sealpool kunagist raudset eesriiet ja praegu kogu maailmas.
Ülo Lepikut autasustati 1998. a Riigivapi IV klassi teenetemärgiga.
Raimund Ubar
Akadeemik Raimund Ubari suurimaks panuseks Eesti teadus- ja insenerikogukonnale on rahvusvaheliselt laia tunnustuse pälvinud digitaalsüsteemide diagnostika teaduskoolkonna rajamine. Mitte ainult tänapäeva kompuutrid, vaid ka autod, telefonid ja isegi kodumasinad on sedavõrd keerulised ja teevad nii palju vajalikke operatsioone, et nende vigu tuleb ülima hoolega ennetada.
Taoliste keeruliste elektrooniliste seadmete diagnostika ja testimine kui omaette tegevusvaldkond arenes välja möödunud sajandi teises pooles. Oli aeg, mil arvutite ja seadmete väljamõtlemine oli raske, nende testimine ja diagnostika aga lihtne. Ligikaudu 35 aastat tagasi hakati tegema ülisuuri skeeme, mille tööd ei saanud enam käsitsi analüüsida. Raimund Ubar on üks neist, tänu kellele on need seadmed täna töökindlad. Ligi 40 aasta eest tema poolt kasutusele võetud binaarsed otsustusdiagrammid põhjustasid üsna varsti arvutiteaduses ülemaailmse buumi. Tänaseks on neist saanud üks tähtsamaid teoreetilisi aparaate digitaalsüsteemide projekteerimisel ja diagnostikas.
Viljaka teadustegevuse ja suure koormuse kõrval Eesti teaduspoliitika edendamisel on tal suutnud valada oma mõtteid teaduskultuurist ja –poliitikale ning teadusfilosoofilistest küsimustest laia ühiskonda kõnetavatesse kirjutistesse ja esildistesse. Üks tema sügavamaid mõtteid on: Teaduse ja kunsti erinevus seisneb selles, et kunst esitab küsimusi ja paneb mõtlema, teadus aga lähtub mõtlemisest ja annab vastuseid.
Tema eluteel on põimunud idealistlikult sihikindel ning viljakas teadustöö, elegantsed rakendused arvutisüsteemide testimise ja diagnostika valdkonnas ning noore põlvkonna arvutiteadlaste kasvatamine töökuse ja põhimõttekindluse vaimus.
Raimund-Johannes Ubarit on autasustatud Valgetähe III klassi teenetemärgiga ning ta on saanud riikliku teaduspreemia 1999. a. tehnikateaduste valdkonnas.
Riiklik preemia täppisteaduste alal anti Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteaduritele Urmas Nagelile ja Toomas Rõõmule, keemia ja molekulaarbioloogia alal Tallinna Tehnikaülikooli keemiainstituudi professorile Tõnis Kangerile, tehnikateaduste alal Tallinna Tehnikaülikooli biorobootika keskuse professorile Maarja Kruusmaale ning geo-ja bioteaduste alal Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi professori Martin Zobeli töörühmale.
Urmas Nagel ja Toomas Rõõm
Ainete mitmed põnevad omadused ilmnevad vaid siis, kui materjali mõjutada teatud lainepikkusega elektromagnetkiirgusega ja ülitugevate magnetväljadega. Urmas Nagel ja Toomas Rõõm uurivad ainet nn teraherts-spektroskoopia meetoditega, kasutades footoneid, mis on väiksema kvandi energiaga kui silmale nähtav valgus.
Selle meetodiga on Nagel ja Rõõm leidnud materjale, mis ühelt poolt vaadatuna paistavad läbi ja teiselt poolt vaadatuna on läbipaistmatud. Nende poolt kasutatud teraherts-spektroskoopia võimalused on avardanud üldist arusaamist aine käitumisest ja valguse vastasmõjust ning võivad avada tee ka põhimõtteliselt uutele rakendustele.
Tõnis Kanger
Tõnis Kangeri poolt viimase nelja aasta jooksul publitseeritud tööde tsükli südamikuks on tema poolt välja töötatud ja rakendatud asümmeetrilise organokatalüüsi platvorm. See raamistik pakub unikaalseid võimalusi mitte ainult mitmesuguste kaskaadreaktsioonide mehhanismide väljaselgitamiseks, vaid ka vastavate protsesside eesmärgipäraseks suunamiseks, teisisõnu, vajalike ülimalt keerukate ainete valmistamiseks. Ta on oluliselt panustanud kahte meetodisse, mis täna domineerivad organokatalüüsis: kovalentne aminokatalüüs ja vesiniksidemete katalüüs.
Leitud reaktsioonid ja välja töötatud sünteesiteed on juba realiseeritud uute viirusevastaste, bakterivastaste ning närviravimite toimeainete loomiseks.
Tõnis Kangerit on autasustatud Eesti Vabariigi IV klassi teenetemärgiga. Teaduskollektiivi liikmena sai ta riikliku teaduspreemia 2004. a keemia ja molekulaarbioloogia valdkonnas.
Maarja Kruusmaa
Noorema põlvkonna teadlane Maarja Kruusmaa töötab tehnikateaduste ja infotehnoloogia piirimail. Tema tööde tsüklis «Bioloogiast inspireeritud allveerobotite liikumine ja tajud» on leitud uusi lahendusi, mis oluliselt laiendavad allveesõidukite võimalusi. Suhteliselt lihtne on panna allveeroboteid autonoomselt vee all liikuma. Palju keerulisem; seni sageli võimatu, on olnud end positsioneerida ning iseseisvalt võtta vastu olulisi otsuseid. See on kriitiline vee all tavapärases olukorras, kus sageli pole võimalik juhtimiskeskusega ühendust saada.
Maarja Kruusmaa edusammud kalade kui pehmete objektide käitumise mõistmisel erinevates voolukeskkondades annavad võimaluse kasutada põhimõtteliselt uut teavet veealuste objektide juhtimiseks. Võtmeks on kala voolutundlik organ – küljejoon. Selle andurite abil saab veealuses keskkonnas orienteeruda ja eristada erinevaid paiku nende hüdrodünaamiliste signatuuride järgi.
Maarja Kruusmaad on autasustatud Eesti Vabariigi IV klassi teenetemärgiga.
Martin Zobel, John Davison, Mari Moora ja Maarja Öpik
Geo-ja bioteaduste alal said riikliku preemia tööde tsükli «Taime- ja seenekoosluste mitmekesisust ning nende omavahelisi seoseid mõjutavad tegurid» autorid akadeemik Martin Zobel (kollektiivi juht), John Davison, Mari Moora ja Maarja Öpik.
Selle teadlaste kollektiivi töö vaatles aspekte, mida nö klassikaline taimekoosluste ökoloogia pole kunagi käsitlenud. Esimestena maailmas näitasid nad, et elurikkus sõltub sageli sellest, milline on mullas elutsevate teatavate mikroseente kooslus. Nende poolt kirjeldatud seosed taimede liigirikkuse ja ökosüsteemi produktiivsuse vahel on leinud silmapaistvalt kiiret rahvusvahelist vastukaja.
Salapärase ja silmale nähtamatu seenerühma, nn taime- ja arbuskulaarse mükoriisa (AM) tähtsuse kohta looduses oli seni palju spekulatsioone. Martin Zobel ja tema kolleegid mõtestasid lahti selle seenerühma rolli taimekoosluste elutegevuses ning nende elurikkuse varieerumise globaalses ja regionaalse skaalas. Tuvastati ka nende koosluste vaesumisega seonduvad ohud meie loodusele.
Martin Zobelit on autasustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Ta on kahel korral saanud riikliku teaduspreemia: 1995. a kollektiivi liikmena ja 1998. a kollektiivi juhina geo- ja bioteaduste valdkonnas. Mari Moora pälvis riikliku teaduspreemia 1998. aastal kollektiivi liikmena geo- ja bioteaduste valdkonnas.
Riikliku preemia arstiteaduse alal said Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid Sulev Kõks ja Külli Kingo ning põllumajandusteaduste alal sama ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi dotsent Arne Sellin.
Sulev Kõks ja Külli Kingo
Kaasaegsete geneetiliste meetodite juurutamine on Sulev Kõksi ja Külli Kingo töödes kombineeritud uuringute tulemuste rakendamisega kliinilises praktikas. Publikatsioonide tsüklit krooniv kaasasündinud immuunsuse keskse rolli avastamine on oluliselt mõjutanud arusaamist krooniliste põletikuliste nahahaiguste patogeneesist.
Tööde tsükli raskuskeskmes on psoriaasi mitmesuguste tüüpide geneetiliste mehhanismide, patogeneesi ja biomarkerite analüüs. Selle haiguse ülegenoomsed uuringud koos atoopilise dermatiidi mehhanismide uurimisega on realiseeritud uudsete ravivõimalustega nagu nahakoe kasvatamise ja naha analoogide tootmise tehnoloogia.
Sulev Kõksi on autasustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.
Arne Sellin
Arne Sellini uuringud toovad esile kliimamuutuste senitundmatud mõjud meie metsadele, puude veevahetusele, kasvule ja metsaökosüsteemide seisundile. Praegused kliimamuutused Põhja-Euroopas ilmnevad muu seas ka sademete sageduse suurenemises.
Selgus, et sellest tulenev õhuniiskuse kasv limiteerib toitainete omastamist puude poolt, vähendab lehtpuude fotosünteesivõimet ning selle kaudu ka juurdekasvu. Lisaks sellele suurenevad niiskema õhuga kohanenud puudel hingamiskulud. Hemiboreaalsete puistute taolise reaktsiooni tuvastamine võimaldab oluliselt täpsustada metsade seisundi prognoose ja ennetavalt rakendada vajalikke meetmeid.
Arne Sellin pälvis EV teaduspreemia 1994. aastal geo- ja bioteaduste ning põllumajanduse valdkonnas.
Tiina Randma-Liiv
Sotsiaalteaduste vallas said riikliku preemia Tallinna Tehnikaülikooli Ragner Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Tiina Randma-Liiv ning humanitaarteaduste vallas Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi professor akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg.
Tiina Randma-Liiv küsib oma tööde tsüklis «Eesti riigivalitsemise väljakutsed Euroopa võrdlevate uuringute kontekstis», kuidas muuta riigivalitsemist konkreetsele riigile sobivamaks ja teaduspõhisemaks.
Tuginedes Euroopa 14 riigi poolt majanduskriisi käigus rakendatud kärpepoliitikate võrdlevale analüüsile pakkus ta välja rea soovitusi, kuidas võiks paremini korraldada riigiasutuste koostööd, reageerida kriisiolukordadele ja juhtida eelarvekärpeid nii Eestis kui ka laiemalt Euroopa Liidus.
Tööde tsükli oluliseks osaks on mitmete riikide poolt läbitud post-kommunistlikku transformatsiooni analüüsi. Tiina Randma-Liiv on ühendanud teooria ja ulatusliku empiirilise materjali sellisteks teoreetiliste üldistuste tasemele. Need pakuvad uusi võimalusi riigi valitsemisprotsesside ja konkreetsete riikide eripära paremaks mõistmiseks, eelkõige aga teaduspõhisteks soovitusteks parandamaks Eesti riigivalitsemist.
Tõnu-Andrus Tannberg
Tõnu-Andrus Tannbergi tulemuslikul esmaavastaja tööl Venemaa ja Eesti arhiivides põhinevad sõjaajaloolised uurimused hõlmavad kaht Eesti jaoks olulist periood: 18.–19. sajandi vahetus ning Esimese maailmasõja ajalugu ja selle seosed Eestiga.
Ta on välja selgitanud Balti kubermangude rolli Vene keisririigi sõjavägede komplekteerimises ja ülesehituses Napoleoni sõdade ajastul. Teine fookus on esimese maailmasõja mobilisatsioon ja Eestist pärit meeste sõjakogemused, mis hiljem mängisid võtmerolli Eesti Vabariigi rajamisel, kaitsmisel ja ülesehitamisel.
Tõnu-Andrus Tannbergi uurimused Eesti lähiajaloost on oluliselt laiendanud meie teadmisi selle keeruka aja sündmuste ja arengute kohta. Eriliselt kõnetavad meid nõukogude võimu- ja repressiivaparaadi toimimismehhanismide analüüs ning uued andmed relvastatud vastupanust Eestis 1940.–1950. aastatel.
Tõnu-Andrus Tannbergi on autasustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga.