Omavalitsuste korrastamist on vaja, kuid selleks on vaja teha rohkem kui valdade ja linnade piiride muutmine, kirjutab Konguta vallavolikogu esimees Märt Meesak (Vabaerakond).
Märt Meesak: mida oleks vaja haldusreformiga teisiti teha? (1)
Kui valitsusele on juba pea viisteist aastat teinud analüüse ekspertide rühm, kes aga ikka ja jälle jõuab samale järeldusele: elanike arv – see paneb käsi laiutama küll. Miks kulutatakse igale uuele töörühmale veel ja veel avalikku raha, kui tulem on alati sama ja ette teada. Samas selle tulemiga mitte midagi valitsuses ei tehta ning antakse võimalus taas ekspertrühmale aasta pärast kokku tulla ja taas samale tulemile jõuda.
Nende aastate möödudes ja tarku mõtteid kogudes peaks olema sel töörühmal valmis täpne, igati läbi analüüsitud ja arutatud täiuslik uus haldusmudel. Millegipärast aga on jäänud mulje, et alati on alustatud nullist ning eelnev pole edasiseks tulemiks suuresti kõlvanud. Kui ikka üht reformi teha viisteist aastat järjepanu, peaks see lõpuks ju ka täiuslikkuseni valmima. Praegust eelnõu aga selleks siiski kahjuks pidada ei saa.
Vabaerakonnas on sel teemal olnud arutelusid palju, kuid viimasel ajal on need hakanud ka reaalseks tegevuskavaks ehk ettepanekuks vormuma. Oleme selle teemaga erakonnas tegelenud poolteist aastat, just nii kaua, kui vana on erakond. Seda on kümme korda vähem kui valitsuste töörühmad. Ometigi oleme enda meelest jõudnud rääkida, vaielda ja lahendusi pakkuda sisu üle rohkem, kui valitsuse eelnõu seda pakub.
Millised on siis Vabaerakonnale need olulised märksõnad või lahendused, mida me muudatustena näha sooviksime? On täiesti mõistlik, et enne lahenduste otsimist kaardistatakse olukord, et milleks see kõik. Edasi räägitakse asjaosalistega ning seejärel lahendusi pakkudes peetakse meeles üldiseid vajadusi ning põhiseaduslikku vastavust. Oleme erakonnas jaganud need nelja eraldi rühma, milles püstitasime või oli juba püstitatud eesmärk, ja panime kirja lahendid:
1. Miks on praegu nn haldusreformi valdade/linnade tasandil vaja ehk mida sellega parandada?
- omavalitsuste omavaheline koostöö on puudulik;
- subsideerimise põhimõte ei toimu nagu vaja, suur osa otsustest on kohalikest kaugel;
- valitseb liigne erakondlik poliitika, ka onupojapoliitika;
- partnerlus riik = vald/linn on puudulik ja proportsioonist väljas, keskvalitsuse kasuks;
- omavalitsuste erinev suurus, võimekus, vajadus;
- omavalitsuste kohustuste, võimaluste ja vastutuste vastuolu.
2. Et oleks tagatud Vabaerakonna 3D-valitsemise põhimõtted ehk nende rakendamine/parendamine, detsentraliseerimine; demokraatia; demograafia
3. Millist hirmu tunnevad, mida soovivad omavalitsusjuhid ja kohalikud seoses reformiga?
- soovitakse identiteedi säilimist senisel tasemel,
- võim ei tohi kaugeneda,
- rahva sõnal/valikutel olgu suurem kaal,
- otsused ei tehtaks suuremate kasuks,
- antaks õigused enese üle rohkem otsustada, näiteks maksud, eraldumine.
4. EV põhiseaduse kohaliku omavalitsuse peatükk ning selle vastavus muudatustega:
§ 155. Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad.
§ 156. Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
§ 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus.
§ 158. Kohaliku omavalitsuse üksuste piire ei tohi muuta vastavate omavalitsuste arvamust ära kuulamata.
§ 159. Kohalikul omavalitsusel on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi.
Need neli väljatoodud teemakäsitlust on Vabaerakonnale olulised ja meie meelest peaks neist lähtuma kogu selle valdkonna ümberkorraldamine.