Kaspar Oja: majanduskasvu alahindamisest pessimismispiraali?

Kaspar Oja Foto: Anneli Haas

Statistikaamet on viimastel aastatel korduvalt majanduse kvartalikasvu kiirhinnangu «halvad üllatused» aasta-paari pärast parandanud ülespoole. Ekslikult pessimistlikud hinnangud võivad majanduses tekitada aga isetäituvaid ootusi, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Homme avaldatakse möödunud aasta neljanda kvartali majanduskasvu kiirhinnang ning suure tõenäosusega on kasv väike, välistada ei saa ka langust. Selle hinnangu tõlgendamisel tuleb meeles pidada, et statistikaamet on viimaste aastate jooksul avaldanud korduvalt «halbu üllatusi», mida on aga aasta-paari jooksul parandatud ülespoole. Mida tähendab selline muster aga ootuste, majandusanalüüsi ja -poliitika kvaliteedi jaoks? Kas pidev negatiivsete majandusuudiste foon võib ise kujuneda majanduskasvu piduriks?

SKP kasvu kiirhinnangud (kõrvaloleval joonisel on esitatud aegrida) on Eesti päevalehtede jaoks oluline teema, mida kajastada. Kuna viimastel aastatel aastatel on kiirhinnangud olnud pessimistlikumad, siis on ka Eesti päevalehed seda hinnangut edasi andnud. Pealkirjades sisalduvad hüüdlaused nii loovad kui ka peegeldavad avalikku arvamust, kuid kipuvad eriliselt võimendama pessimistlikke sõnumeid.. Sõnumid nagu «majandus põrkas vastu klaaslage», «Euroopa punane latern» kõlasid lihtsalt ja selgelt, tekitasid huvi ning kutsusid lugema. Praegu näivad need aga kummalised, sest tagantjärele targana polnudki majanduse olukord nii halb, kui tookord näis.

Majanduskasvuga seotud sõnumid võimenduvad ühiskonnas, sest SKP on makronäitajatest üks olulisem ja lihtsamini mõistetav. See on lihtne number, millele saab ringi ümber joonistada. Pessimistlikud uudised võimenduvad eriti, sest need seostuvad hirmuga ning karta on teadupärast alati parem kui kahetseda. Kui majanduskasv on pikemat aega alahinnatud, nagu Eestis viimastel aastatel, siis võimendub ebaproportsionaalselt palju negatiivseid sõnumeid.

Kaasnev pessimismifoon kohutab tarbijaid ja ettevõtjaid, nõrgendades ootusi ja pärssides seeläbi edasist majanduskasvu. Niisugune toimeahel võib viia majanduse pessimismispiraali, mille algne põhjus ei seisne aga kehvades äritulemustes ega vales poliitikas, vaid nihkega hinnangutes. Lõpptulemus on siiski sama: seisak.

Majanduskõnepruugis tuntakse seda nähtust isetäituvate ootustena. Meie edu ei sõltu ainult käega katsutavatest n-ö tugevatest teguritest, vaid seda mõjutavad samamoodi pehmed hinnangud ja ootused. Kui kellelgi õnnestub piisava usutavusega veenda hoiustajaid, et nende säästud on ohus, siis võib täiesti korras pangas toimuda pangajooks. Kui kõik ootavad, et majanduskasv aeglustub, siis see aeglustubki, sest kasvuks vajalike investeeringute tegemine tundub üldise õõva taustal liiga riskantne.

SKP kiirhinnangute rolli ootuste kujundaja ja tulevase majanduskasvu mõjutajana näivad kinnitavat ka andmed. SKP kiirhinnangute põhjal arvutatud majanduskasvu kiirenemine ja aeglustumine ennustavad järgmise kvartali SKP kasvu kiirenemist ja aeglustumist, kuigi SKP kasvu enda kiirenemine ja aeglustumine seda ei tee. Teisisõnu: tänane halb uudis majanduskasvu kohta võib homme kaasa tuua majanduskasvu aeglustumise, olenemata sellest, kas esialgne uudis oli põhjendatud või mitte. See tulemus on usaldusväärne, kuigi küllaltki lühikese aegrea tõttu ei saa päriselt välistada seose juhuslikkust.

Lisaks avalikkuses kujunevatele ootustele satub korralike andmete puudusel kahtluse alla majandusanalüüsi kvaliteet. Analüüsi tulemused ei saa olla täpsed, kui alusandmed ei ole täpsed. See probleem mõjutab nii Eesti majanduspoliitika kujundajaid, riigieelarve koostajaid kui ka välismaiseid erasektori analüütikuid, kes nõustavad võimalikke investoreid.

*Mida teha?*

Eelneva jutu mõte ei seisne selles, et peaksime SKP hinnangule lisama mõttes protsendi juurde. Viimase aasta aeglase majanduskasvu taga võib olla sarnaselt varasemate aastatega süstemaatiline viga, kuid peale mõõtmisvigade on majanduses ka sisulisi probleeme. Olles harjunud hinnangute alalise ülespoole korrigeerimisega, võime kergesti magada maha hetke, kui SKP kasv tõesti aeglustub majanduse tõsiste probleemide tõttu. Kõigele eelnevale vaatamata on statistikaameti koostatud hinnang ikkagi parim hinnang, mis on Eesti SKP kohta olemas.

Statistika kvaliteedi parandamisest ei saa aga mööda minna. See ei ole pelgalt statistikaameti usaldusväärsuse küsimus, vaid tolle probleemi lahendamise vastu peaks olema laiem huvi. Lahendus ei pea tulema seejuures ainult statistikaameti sees otsitavate võimaluste põhjal. Statistikaametis töötavad väga head spetsialistid, kes teevad oma tööd pühendunult. Samal ajal kui nõuded avaldamise kiirusele ja mahule on kasvanud, ei ole tehnilised võimalused suutnud nende muudatustega sammu pidada. Võib-olla tasuks valitsusel kaaluda, kas suunata lisavahendeid investeerimaks statistika koostamise tehnilisse baasi.

Täpne hinnang viimase aja majandusarengu kohta on oluline, kuna see mõjutab meie edasist käekäiku ning on kvaliteetse majandusanalüüsi aluseks, teenides seeläbi suure hulga inimeste huve.