Tulemuseks oleks rahvaarvult Narva linnaga võrreldav omavalitsus, mis, arvestades Narva negatiivset demograafilist trendi, kujuneks umbes 60 000 elanikuga praeguse seisuga Eesti kolmandaks omavalitsuseks Tallinna ja Tartu järel.
Iseenesest on mõttel ju jumet, sündiv suuromavalitsus täidaks kuhjaga ka reforminormatiivi, mille järgi peab liitumise järel kujunevates omavalitsustes olema vähemalt 5000 elanikku. Normatiiv on mõistetav, kuna Eesti 213 omavalitsusest elab nii palju inimesi vaid 40 omavalitsuses ja suurem elanike hulk peaks suurendama ka omavalitsuse võimekust, ehkki statistikaameti analüüs («Statistiline kirjaoskus ehk kas suurem on parem», 2015) tõestab, et omavalitsuste suurusest ei pruugi automaatselt johtuda parem võimekus, mis on pigem mütoloogiline usk.
/nginx/o/2020/03/16/13011426t1h0e84.png)
:format(webp)/nginx/o/2014/10/29/3470863t1hb72e.jpg)