«Tuleb tõdeda, et riigireformi teema on muutunud igapäevaseks küsimuseks,» märkis vandeadvokaat Jüri Raidla Postimehe otsesaates ning lisas, et varasemast tabuteemast on saanud oluline päevakorra punkt.

«Ent mingeid märkimisväärseid arenguid ei ole siiani olnud. Põhjus on selles, et kõige kõrgemal tasemel ehk riigikogus on reform defineerimata,» jätkas Raidla. «Edasiminekuks peaks toimuma lähiajal kaks-kolm põhjalikumat arutelu, et määratleda, millega riigikogu ja valitsus täpsemalt tegelema hakkavad.»

Raidla hinnangul on riigireformi alustamiseks poliitiline olukord viimaks soodne, kuna valimiste eel oli teema teravalt päevakorras ning riigikogul on mandaat selle ellu viimiseks olemas.

«Reformide suhtes kehtib huvitav valem, et erakondade reformivalmidus on pöördvõrdelises sõltuvuses nende reitinguga,» märkis Raidla ning möönis, et erakondi võib reformidega tegelemast takistada ka hirm veelgi suurema reitingulanguse ees. «Paraku ei ole riigireform kiiresti konverteeritav poliitiliseks valuutaks ehk häälteks,» lisas ta.

«Loodan selle peale, et meil on suur hulk uue generatsiooni poliitikuid, kellel peaks olema loomulik ambitsioon teha midagi, mis ühelt poolt on selgelt vajalik ja teiselt poolt ambitsioon minna Eesti riigi ajalukku,» leidis ta, «kuid ma näen seda ambitsiooni tõesti liiga vähe. Jääb arusaamatuks, miks noored mehed-naised Toompeal on nõnda vähe ambitsioonikad.»

Erakondade erinevaid nägemusi riigireformi sisust pidas Raidla pigem eeliseks, mitte takistuseks.

Positiivsete näidetena tõi vandeadvokaat välja justiitsminister Reinsalu eestvedamisel toimuvat «ahistava õigusloome» vähendamist ning politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri läbi viidud personalireformi.

Riigikogul soovitas Raidla esimesel võimalusel lihtsustada põhiseaduses rahvahääletuste korraldamist ja seeläbi suurendada valijate kaasatust.