Juhtkiri: Eesti vajab 2.0 plaani võitluseks HIV-epideemiaga (2)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Eesti on 25 taasiseseisvusaasta jooksul saavutanud edu eri sfäärides. Eestis on parem ja turvalisem elada ning oleme suutnud endast ka välismaal luua kuvandi kui kiiresti arenevast innovatsiooni-usku tulevikku suunatud pilguga e-riigist, mida mitmetes valdkondades sobib eeskujuks tuua ka nn vana Euroopa riikidele.

Meile meeldib kuulda kiitust oma aadressil. Palju vähem meeldib meile kuulata laitust. Kui Briti, USA ja Soome saatkond saadavad riigikogule ja ministritele pöördumise, milles kutsuvad üles otsustavatele sammudele HIV-epideemiaga võitlemiseks Eestis, siis on see kindel märk, et meie riigis on midagi halvasti.

HIVi nakatunute suhtarvu poolest on Eesti Euroopa esirinnas: Eestis on viirus diagnoositud umbes 9300 inimesel, kuid see arv on reaalsuses suurem, kuna tuhanded ei ole oma nakatumisest teadlikud. 2015. aastal diagnoositi 270 uut nakatumisjuhtu. Võrdluseks võib öelda, et seda on praktiliselt kaks korda rohkem kui samal ajal meist ligi kolm korda suuremas Leedus. HIV pole enam ammu narkosõltlastest noorte probleem, kes süstalt jagavad, suurem osa uutest nakatunutest on 30. eluaastates ja saanud nakkuse vahekorras heteroseksuaalse partneriga. Välisesindused märgivad oma kirjas, et HIV-epideemia ähvardab ja mõjutab iga Eesti elanikku, nende lähedasi kui ka Eestit külastavaid välismaalasi.

HIVi leviku puhul on tarvis esiteks mõista seda, et tegu pole ainult nakatunute ja nende lähedaste probleemiga, vaid terve ühiskonna murega. Tegu pole ka üksnes Tallinna ja Ida-Virumaa probleemiga. Pikemas perspektiivis maksutulud vähenevad, väljaminekud sotsiaalsfääris ja tervishoiusüsteemile kasvavad HIVi ja AIDSi leviku tagajärjel aga terves riigis. HIVi ja AIDSi levik tähendab rohkem orbe, rohkem töövõimetuid, rohkem abivajajaid. HIVi levik tähendab ühtlasi seda, et väheneb oodatav eluiga, kahaneb majanduslik aktiivsus ja tööviljakus. Unustage Põhjamaa, kui me oma ressurssidega ning neist olulisimaga – inimestega – sedavõrd hoolimatult ümber käime. Väheneb sündimus ja kasvab suremus. Unustage sellisel juhul ka unistus kahest miljonit Eesti elanikust, mis selle aasta algul uuesti kõlas.

Valitsus peab tõhustama HIVi ennetust, informeerima ühiskonda HIVi ja AIDSiga seonduvatest probleemidest. Eesti vajab AIDSi ja HIViga võitluseks ambitsioonikamat plaani ning täiendavaid investeeringuid, et vähendada nakkuste epideemilise levikuga kaasnevaid kulutusi ja riske kaugemas tulevikus. Oma 2.0 visiooni selles vallas, kui soovite.

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles