Nils Niitra päevakommentaar: postipapa manitsussõnad – kasuta bussis turvavööd!

Nils Niitra Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Bussi minnes teen alati ühe lihtsa liigutuse – tõmban üle puusa turvavöö. Nüüd on need isegi maakonnaliinide bussides. Enamasti märkan end olema ainus kinnitatud turvavööga inimene. Ka maakonnaliinide busside graafikud on muutunud järjest kiiremaks ja turvavöö kinnitamine ei mõju vähimalgi määral ahistavana. See ei pigista ega sooni, liiati teen seda oma sõidukis iga päev.

Vaadake, seni turvavöö kinnitamist põlanud lugejad: buss on suur metallist kast, mis püsib küll hästi teel, aga kui ta juba hakkab kraavi kalduma, siis on parimalgi juhil väga keeruline midagi päästa. Turvavööta inimene põrkab siis mööda rauast kasti ja vastu selle toole ning teisi inimesi nagu rümp. Kui turvavöö on kinnitatud, jääb ta aga lihtsalt tooli külge rippu.

11 päeva jooksul on Tartu–Jõhvi maanteel toimunud kolm ränka liiklusõnnetust, inimvigastuste ja ühe hukkumise peamiseks põhjuseks on kinnitamata turvavöö, õnnetuste endi põhjuseks aga libe tee. Miks on tee olnud sel rahvusvahelisel magistraalil kolmel korral dramaatiliselt libe, vajaks põhjalikumat analüüsi ja vajadusel süüdlaste karistamist.

Kordame nüüd need kolm näitlikku õppetundi üle. Ülemöödunud reede öösel juhtus Ida-Virumaal õnnetus Lux Expressi bussiga, mis sõitis teelt välja. Vigastada sai 12 inimest, neist kaks raskelt. Arstid pidid amputeerima käe. Ettevõtja Mihhail Tsarjov ei saanud viga, sest tema oli turvavööga kinnitatud. Õhtulehele kinnitas ta, et vasakus bussipooles istunud kukkusid bussi küljele kaldumise järel paremale poole alla, sest neil oli turvavöö lahti.

Läinudreedese õnnetuse tagajärgi juhtusin ise pealt nägema. Jõhvi maanteel enne Aovere risti seisis kahel pool teed kaks kortsus autot. Autod olid küll kõvasti räsida saanud, ent uskusin, et kõik jäid siiski ellu. Kahjuks eksisin – ühel tagaistmel viibinul oli turvavöö kinnitamata, tema paiskus autost välja ja sai surma. Ellu jäid need, kel oli turvavöö kinni.

Eile (ööl vastu esmaspäeva) juhtus aga taas Ida-Virumaal õnnetus bussiga, mis põrkas kokku libeda tõttu vastassuunda kaldunud veokiga. Bussijuht sai surma, 13 reisijat viga, neist kolm raskelt. Politsei esmased vaatlused kinnitasid, et paljude reisijate turvavööd olid kinnitamata. Piisab ka bussi kahjustuste välisest silmitsemisest mõistmaks, et kui kõigi reisijate turvavööd olnuks kinnitatud, saanuks ka vigastada palju vähem inimesi.

Olen igasuguse riikliku ülereguleerimise vastu, ent kohati jääb mulje, et täiskasvanud inimesed on kas lihtsalt liiga inertsed või lausa lapsikud. Millalgi 1990. aastate algul hakati nõudma eesistuja turvavöö kinnitamist, seejärel taga istujate turvavööde kinnitamist. Siis, pärast paljusid laipu saadi need lõpuks enam-vähem kinni, nüüd on vaja palju reljeefseid bussiõnnetusi ja ehk hakkab siis ka bussis kuulma enne startimist tähendusrikkaid klõpsatusi.

Kas tõesti peaks hakkama linnadevaheliste liinide bussijuhtidelt nõudma, et nad käiks enne starti bussi läbi ja veenduks reisijate kinnitatud turvavöödes? Kleepsudest ja bussimikrofoni öeldust pole seni paraku piisanud. Vaja on üha uusi kampaaniaid, aina uusi õnnetusi ning veel rohkem postipapalikke manitsussõnu, sest inimestele ei jõua muidu pärale lihtne tõsiasi – te istusite tooli, millel on turvavöö!