Turu-uuringute ASi värskeima populaarsusküsitluse järgi on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetajaid küsitletute hulgas 12 protsenti ehk 4 protsendipunkti võrra rohkem, kui oli nende toetus valimistel. Sama suurt toetust EKRE-le näitas ka TNS Emori küsitlus eelmise aasta novembris. Toetus IRLile langes juba kevadel EKRE tasemele ning on värskeimate tulemuste järgi selgelt EKREst madalamal.
Mõlema uuringufirma tulemusi kõrvutades saame väita, et toetus EKRE-le on kasvanud alates läinud aasta hilissügisest.Valimistel said nad 47 000 häält ehk 8,1 protsenti kõigist häältest ja 7 kohta riigikogus – ületasid valimiskünnise erakondadest viimasena, ent siiski kindlalt. Viimaste kuude populaarsusküsitluste tulemused tähendavad ei rohkem ega vähem kui seda, et kui valimised toimuksid praegu, saaks EKRE riigikogus kaks kuni neli kohta rohkem. Selle tulemusega vaevalt et pädeks Martin Helme hüüatus: «Järgmise valitsuse moodustame meie.» Hooplemisindu peaks vähendama ka alatine küsimus, kas erakonnal on ikkagi valimistel välja panna nimekiri inimestest, kes saavad ka tegelikult valijate hääli vähemalt samal määral, kui erakonda populaarsusuuringu järgi toetatakse.
Õigupoolest võiks näida üllatav pigem see, et eelmisel kevadel ja suvel täie teravusega kõigi teadvusse jõudnud pagulaskriis ei kasvatanud EKRE populaarust kohe ja hüppeliselt. On ju immigratsioon kogu aeg olnud selgelt üks nende leivateemadest.
Mis on muutunud, võrreldes suve ja sügise esimeste kuudega? Seletuseks saab välja tuua kolm tegurit. Esiteks on Edgar Savisaare Keskerakond asunud EKREt toetama nii retooriliselt kui ka andes neile üha rohkem kõla Tallinna maksumaksja arvelt üleval peetavates propagandaväljaannetes ja -kanalites. Teiseks on viimastel kuudel olnud taas teravalt fookuses kooseluseadus, mille vastu olemine on samuti EKRE leivateema. Kolmandaks, nagu mainib sotsiaaldemokraadist riigikogu esimees Eiki Nestor, on šokeerivad sündmused Kölnis ja mujal andnud EKRE vaadetele ja loosungitele rohkelt kõlapinda.
Asi pole siiski nii lihtne, et oled võimalikult räigete sõnadega kooseluseaduse ja pagulaste vastu ning populaarsus kasvab mühinal. Poliitika nimelt ei koosne ainult neist kahest teemast. Näiteks traditsiooniliselt ja ka praegu on Eesti inimesed väga Euroopa-meelsed ning EKRE-l on oma Euroopa Liidu vastasele retoorikale raske kõlapinda leida.
Tähelepanuväärsed on juba jaanuari viimastel päevadel avaldatud andmed selle kohta, millist koalitsiooni inimesed eelistaks: selgus, et teiste erakondade toetajatel pole ei EKRE ega Keskerakonna vastu kuigi sooje tundeid. Samas Keskerakonna toetajad ilmselt hakkavad tasapisi harjuma Savisaare sõnumiga, et EKREga võiks sehvti teha küll.