Viimasel ajal olid Tartus murdvargused päris harilikuks nähtuseks, mispärast tekkis arvamine, et siin suurem vargaseltskond tegutsemas.

Asjasse tõi selgust järgmine juhus. 28. jaan. tabati raudteevarguse pealt Keila jaamas keegi isik, kes esitas Oskar Ruut’i nimelise isikutunnistuse. Mees toimetati Tallinna kriminaal-politseisse, kus selgus, et tabatud on Voldemar Ruut, 20 aastat vana, kes 3.sept. 1928.a. põgenes Viljandi vanglast, kus teda kinni peeti kahtlusalusena eeluurimise all süütamise eest.

Asjast teatati Tartu kriminaal-politseile, kes leidis, et Ruut oli üürinud Tähe tänav 70 mööbliga toa, milles elas ühes Hilda Kink’i nimelise naisterahvaga. H.Kinkiga, 19 aastat vana, elanud Ruut vabaabielus. Korterist leiti suurem hulk riidekraami, mis nähtavasti Ruuti poolt oli kokku kantud. Et aga kraam polnud varastatud Tartust, toimetati Kink ühes kraamiga Tallinna, kus kohalik politsei hulga pealinnas toimepandud 19 vargust avalikuks tegi. Ülekuulamisel tunnistas Ruut ennast vargustes süüdi. Ettevaatuse mõttes ei realiseerinud Ruut varastatud kraami kohapeal, vaid eksporteeris selle mujale. Nii oli Tartust varastatud kraam müüdud Tallinnas Tatari tänaval elutsevale vanakraamikauplejale, kelle juurest osa asju kätte saadi.

Ülekuulamisel salgas Hilda Kink oma kaasteadmist vargustes, kuid asjaolud kõnelevad vastupidist. On kindlaks tehtud, et H.Kink on koguni ise ühe varguse toime pannud.

5.02.1929