Tiit Reinberg

FOTO: Järva Teataja

Riigi sund panna kohalikud omavalitsused ühinema on löönud kohaliku elu kihama. Üksteise võidu on naabritele tehtud ühinemisettepanekuid ja nüüd peavad vallajuhid välja selgitama, kelle kosjaviinad vastu võtta ja kes ära põlata, kirjutab Järva Teataja ajakirjanik Tiit Reinberg.

Kohalikud poliitikud on lubanud, et rahvas ei jää nii oluliselt arutelult kõrvale, ja praegu peetaksegi paljudes Järvamaa kultuuri- ja seltsimajades koosolekuid, kus vallavanem ja vallavolikogu esimees selgitavad ühinemise plusse ja miinuseid.

Peetakse üheskoos nõu, kas panna leivad ühte kappi üksnes paari naabriga, et saada nõutud 5000 elaniku piir täis, või minna täispangale ja moodustada tervest Järvamaast üks vald. Mõlema variandi puhul saab seltsimajas tahvlile kirjutada hulga poolt- ja vastupõhjendusi.

Järvamaa pole erand ja küllap korraldatakse üle Eesti selliseid koosolekuid lähiajal mitte kümneid, vaid sadu. Ikka igas suuremas külas.

See meenutab valimiseelset aega, mil samad vallajuhid käisid seltsimajades rääkimas, mida head hakkab vallas lähiaastatel juhtuma, kui just nemad võimule pääsevad.

Lihtsad inimesed kuulsid lihtsaid lubadusi, nagu «Meie ei luba kohalikku kooli kinni panna», «Meie parandame lasteaia lekkiva katuse ära» või «Meie lükkame talvel teed lumest puhtaks».

Võibolla vajaksid nüüdki inimesed lihtsaid lubadusi, et oleks lihtsam otsustada.

Järva maavanem Alo Aasma propageerib mõtet ühendada kõik 12 Järvamaa omavalitsust. Maavalitsuses on valminud ka poolesajaleheküljeline analüüs, mis kubiseb arvudest.

Isegi üks vallavanem on mulle tunnistanud, et ta pole jõudnud seda pikka dokumenti läbi töötada, mida tahta siis lihtsast töömehest, kes õhtul seltsimaja viimases pingireas istet võtab.

Maavalitsuse koostatud analüüsist selgub, et 12 omavalitsuse ühinemisega saaks Järvamaa riigilt ligi viis miljonit eurot ühekordset toetust ja edaspidi hoiaksime aastas üksnes väheneva ametnike armee pealt kokku pool miljonit eurot.

Aga mis needki arvud ütlevad inimesele, kes ei tea, kui palju kulub Järvamaal aastas raha teehooldusele või lasteaedade ülalpidamisele. Ühele inimesele on see terve varandus, aga 31 000 elanikuga maakonnale vist mitte eriti suur summa.

Kui vallavanemad ja vallavolikogu esimehed käituksid ka praegu nagu valimiste eel, siis teeksid nad inimestele selgeks, et kokkuhoitud poole miljoni euroga saaks Järvamaal Tallinna eeskujul tasuta ühissõidukid käima panna ja raha jääks veel ülegi.

Inimestele tuleb selgeks teha, mida nad ühinemisest võidavad. Aus oleks muidugi rääkida ka sellest, mida nad kaotavad, muidu juhtub nii nagu pärast valimisi. Kampaania ajal reklaamiti maksude alandamist, kuid kütuseaktsiisi tõusust ei rääkinud keegi. Ometigi läks paar päeva tagasi bensiini liiter viis senti kallimaks.