/nginx/o/2013/09/05/2281473t1h82b5.jpg)
Meie sõjaväe kirjasaatjalt
Postimees 1919. aastal: Petseri-Võru väerindelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaenlasele oli meie pääletungimine täiesti ootamata tulnud, mida vangide seletusest näha. Äralõigatud vaenlase salgad satuvad ärevusesse, kui selle asemel, et oma vägedega kokku saada, meie vägedega kokku satuvad.
Harilikult ta taganeb lühikese tulevahetuse juures. Meie väed lähevad kiirmarsil edasi – mõni päev 20-30 versta kiirmarsil edasi. Selle juures tarvitatakse küüdimehi. Sagedasti puutub niisugune voor vaenlasega kokku. Mehed hüppavad kohe regedelt maha, asuvad ahelikku ja annavad vaenlase pääle tule. Kui vaenlane taganema löödud, istuvad jälle regedele ja kihutatakse tuhatnelja põgenevale vaenlasele järele. Huvitav ja iseloomulik enamlaste kohta on, kuidas nad tõeolusid mustata püüavad.
Nii on Valga pool kommisarid oma meestele seletanud, et Valga-Pihkva vahel tööliste streigi tõttu raudteeühendust ei ole. Vale abil katsutakse palgalise vägede meeleolu üleval hoida. Arusaadav, et pärast kui seltsimeestele asjade seisukord selgeks saab, neid enam mingi võim põgenemast hoida ei suuda.
Nähtavasti ka Pihkvas eile ei teatud, et me raudtee Petseri juures oma alla oleme võtnud. Eile sõitis sealt prahirong Petseri poole. Meie vägesid nähes kihutas ta tulise kiirusega Pihkva poole tagasi.
Setumaal oodatud igatsusega meie vägede tulekut. On suurel hulgal neid, kes sinna astuda tahavad.
4.2.1919