Eestis on Eurostati andmetel Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe. Praxise töö- ja sotsiaalelu analüütik Liina Osila esitleb värskeid lahendusi, mida palgalõhe vähendamiseks ette võtta. Osila naasis hiljuti EL-i riikide ekspertide kohtumiselt Viinis, kus pakuti antud küsimusele lahendusi.
PÄEVAINTERVJUU: soolist palgalõhet aitaks vähendada palganumbrite avalikustamine (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Naised, vaatamata selelle, et nad on tunduvalt haritumad, on tunduvalt madalamatel positsioonidel ka valdkondades, kus neid on sektoris rohkem - võib välja tuua tervishoiu- ja haridussektor,» räägib Osila.
Eestis on EL-i suurimaid soolisi hariduslõhesid, naised on meestest märksa haritumad, kuid ometi töötavad nad sagedamini madalamalt tasustatud ametikohtadel ja valdkondades, kus palk väiksem. Naised õpivad ka sageli selliseid erialasid, millega seotud ametikohad on vähem tasustatud. Siin kerkib ka probleem, et miskipärast on jätkuvalt naiste tööks liigitatavad sektorid vähem hinnatud. Praxise hinnangul aitaks siin lahendusi leida kindlasti soostereotüüpide murdmisega tegelemine nii koolides kui lasteaedades.
Statistika näitab, et juba ka naiste küsitav palganumber jääb meeste omale alla. Selle probleemi lahendamiseks on Praxisel väga konkreetsed soovitused.
«Palgainfo võiks olla avalik vähemalt organisatsiooni tasemel, et töötajad oleks teadlikud,» räägib Osila. «Tööandjal, kes ei diskrimineeri oma töötajaid ei peaks see ka probleem olema.»
«Sooline ebavõrdsus on väga kulukas,» sõnab analüütik. Tegu on saamata jäänud tuluga ka ühiskonnale. Lisaks tähendab madal palk praegu madalat pensionit tulevikus. Meil on niigi üks EL-i kiiremini vananev rahvastik, mehed surevad kiiremini ära, naised jäävad üksi ja elavad vaesuses. Vaesus on aga kulu ühiskonnale. Lisaks tähendab naiste vaesus sageli ka laste vaesust.