Andres Koppel: kas kahtlaste teadusartiklite avaldamine rämpsajakirjades on kahjutu?

Eesti Teadusagentuuri juht Andres Koppel. Foto: Margus Ansu

Möödunud nädalal pakkus tublisti arutlusainet nn rämpsajakirjades avaldamise juhtum. Postimehes ilmunud lugu «Eesti teadlaste varjuelu: ostetud artiklid prügiajakirjades» väärib selgitamist, et mõista probleemi olemust ja teadussüsteemi kvaliteedi tagamise mehhanisme, kirjutab Eesti Teadusagentuuri juht Andres Koppel.

Teaduse hea nimi on kaalul

Enda ehtimine kahtlaste sulgedega rämpsajakirjades avaldatud artiklite abil ei ole kahjutu. Selliste tegudega saab pleki teaduse kõige väärtuslikum tahk. Ilmselt on mitu neist ajakirjadest avaldamise eest ka raha kasseerinud. Kui selle eest on maksnud asutused, on asi halb. Need asutused peaksid sellised juhtumid kindlasti läbi uurima. Kui avaldamistasu maksid edevad inimesed oma taskust, siis pole katki midagi: edevuse eest tulebki maksta. Inimlike nõrkuste ärakasutamiseks töötab edevustööstus üha suurema hooga.