Kondiitrist päästja ristisõda

Risto Berendson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andreas Reinberg
Andreas Reinberg Foto: A.Peegel

Viljandimaal Suure-Jaani lähedal metsas vanaisalt päritud talus elav päästja Andreas Reinberg on ülemustele pinnuks silmas. Eelmisel aastal korraldas ta päästjate koondamise vältimiseks näljastreigi, sel aastal organiseeris aga pealinna 250 päästjaga meeleavalduse.


Sõbrad on õigluse eest seisvale Reinbergile pannud ühiselt diagnoosi – laienenud südametunnistus. Sellest, et otseütlemisega mees ülemustele ei meeldi, saab Reinberg isegi suurepäraselt aru. Ülemusena laseks ta ennast esimesena lahti, teeb ta musta huumorit.

Kui eelmine siseminister Jüri Pihl päästjatega Viljandisse kohtuma saabus, keeldus kohalik ülemus teravate küsimuste poolest tuntud Reinbergi depoosse kohtumisele laskmast. Direktoriga puhkenud tüli kaastöötajate ebaõiglase töögraafiku pärast oli ka põhjus, miks Reinberg neli aastat tagasi töökohta vahetas ja Türile päästjaks suundus.

Ent tegelikult pole Reinberg pelgalt päästja. Hariduselt on ta viienda kategooria kondiiter. See on vaid aste madalam kui meisterkondiiter. Nõukaajal Maiasmokas ja Viru hotellis magusatooteid valmistanud mehe viis amet koguni Moskvasse Eesti NSV kaubanduskeskusesse, kus ta kondiitritsehhi juhatas.

Reinbergi ja kolleegide leivanumber oli Moskvas kuulus linnupiimatort, mida ta koju tulles alati kilode kaupa kaasa pidi vedama. Seda õiget linnupiimatorti oskabki praegu Eestis teha peale Reinbergi veel kaks inimest. Kuid õige tooraine puuduse tõttu pole kunagist kuulsat hõrgutist võimalik Eestis teha.

Nii juhtus, et Eesti iseseisvudes suundus mees Soome traavleid treenima ning koju naastes otsustas päästa vanaisa talu hävimisest ja kolis maale elama. Päästjana 7000-kroonist palka teenival Reinbergil on kolmelapselise pere toitmiseks varuks teinegi amet – korstnapühkija.

Ent hingelt on Reinberg siiski päästja. Ja suur kodanikuõiguste eest seisja. Vabatahtlikuna tegutseb ta vabast ajast ka Eestimaa Looduse Fondi talgujuhina.

Just sellist – esinemissooviga, selge ütlemisega ja ülemustega läbirääkimisel äraostmatut – meest ongi igasse organisatsiooni vaja. Kui päästeameti hierarhias tagantpoolt teisel ametkohal töötava Reinbergi kohta kolleegidelt iseloomustust küsida, saab vastuseks: paksu nahaga, sirge seljaga ja õiglane. See on kaunis hea pagas.

Kui selle nädala alguses selgus, et üle 200 päästja plaanib pealinna peakontori ette protesteerima minna, said regionaalsete päästekeskuste juhid pealinnast kuuldavasti kõva peapesu. Asi läks siseringis nii tuliseks, et direktorid üritasid meestel oma vabadest päevadest pealinna minemist keelata ja nõudsid protestima minejate nimekirju.

Just sellise, tagakiusamisele orienteeritud käitumise ja kabinetivaikuses niiditõmbamise vastu Reinberg sõdibki. Sest tegelikult olevat päästeameti reservides see orjatöö lõpetamiseks vajalik 40 miljonit krooni olemas. Nii vähemalt päästjad väidavad.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles