Olaf Suuder: parem süütu kongis kui roimar vabaduses

Olaf Suuder Foto: Mihkel Maripuu

Kui ülikooli ajal haiglas töötasin, sai öösel peo pealt tulles tühja palatisse pikali visatud, et mitte hommikusse valvesse sisse magada. Mu ametiseisundi kuritarvitamine sumbus lähemate kolleegide ringi ja haigedki ei jäänud sellest põduramaks.

 Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Priit Kama tegi oma eluvaldkonnas midagi sarnast, kuid temale nii kergesti ei andestata – avalikkuse õiglustunne saab solvatud ka siis, kui keegi laseb ennast ilma süüta vangi panna.

Miks Priit Kama puhkuse ajal koos mõrtsukate ja narkokurjategijatega kongis istus, jääb sügavalt arusaamatuks. Administratsioon ei saa ju hetkekski unustada, et ülemus on majas. Millise toidujagaja käsi tõuseks asekantslerile ulatama hallitanud leiba? Kes valvuritest lubaks talle soodsa meelehea eest kanepit tsooni tuua?

Ministeerium suutnuks vangla olukorda hinnata palju väiksema vaevaga, mis lubab järeldada, et kolmenädalane rollivahetus oli Kama jaoks omamoodi egotripp.

Tavainimesed saavad ju vanglaturismi harrastada vaid mahajäetud kinnipidamisasutustes – leppige direktoriga kokku ja istuge Patareis, kaua süda lustib.

Võib-olla mõtles asekantsler sõjaväelase kombel, et kui ta kontorirotist staabiohvitserina lühikest aega missioonipiirkonnas patrullis käib, tõstetakse auastet kiiremini.

Ehk tekkis soov julgustükiga kolleegidele muljet avaldada? Süsteemi tundvad inimesed teavad hästi, millised ohud varitsevad kõrge positsiooniga justiitsametnikku kui tahes turvalises vanglas. Vastukajadest nähtub, et Kama julgus on äratanud küll tähelepanu, aga mitte just soovitud kontekstis.

Ehkki Priit Kama puhkuse-eelistus näib kummaline ja seda ei saa heaks kiita, ei mõistaks ma teda lõpuni hukka. Reeglid, mille vastu Kama eksis, on suuremalt jaolt välja mõeldud personali turvalisuse huvides, nii et vanem mees, ise teab. Mis puutub koostöösse vangidega, siis vaevalt et Priidu kongikaaslased selle kolme nädala jooksul türmi elu korraldamises osalesid.

Pole sel lool ei positiivset ega negatiivset märki, ajalukku jääb Priit Kama juhtum esmalt ikka naljana ning alles seejärel hoiatava ja õpetlikuna. Kes pole nõus, kaevaku Kama kohtusse. Kolm nädalat šokivangistust paneks mehele aru pähe. Karistus on paraku juba kantud, kusjuures mitte eeluurimise ajal, nagu tavaliselt, vaid lausa kuriteo toimepanemise ajal.