Kinnitamaks ka kõige umbusklikumatele eestlastele, et Soome ja Eesti suhted on tõepoolest suurepärased, räägib Soome välisminister Alexander Stubb (vasakul), et nad on meie välisministri Urmas Paetiga nagu sukk saabas.

FOTO: Raigo Pajula

Eesti ja Soome suhe on ainulaadne, oleme vennasrahvad, justkui kaks ühesugust marja,  nagu kaksikud, rääkis Soome välisminister Alexander Stubb intervjuus ajakirjanik Imbi Pajule.

Teil on huvitav taust: olete soomlane, kuid kuulute soome-rootsi vähemuse hulka ja samas olete väga kosmopoliitne. Mida selline identiteet teile tähendab ja kuidas see mõjutab teie tööd poliitikuna, välisministrina?

Olen oma perekonna poolt kakskeelne: soome- ja rootsikeelne. Alustasin kooliteed soomekeelses koolis, hiljem läksin üle rootsikeelsesse kooli. Olen 18 aastat õppinud ja töötanud välismaal. Haridusteed alustasin Soomes, kuid jätkasin USAs, seejärel Pariisis, Belgias Brugges ja doktoriks väitlesin Londoni School of Economicsis.

Olen abielus inglannaga ja meie kaks last räägivad minuga rootsi keelt, minu abikaasaga inglise keelt ja lapsehoidjaga soome keelt. Kuid ma olen oma soomlaseks olemise üle uhke, olen rahvusvaheline soomlane, nii ma end tunnen.

Olen tänulik, et saan olla Soome välisminister. Ma ei tegele küll Soome sisepoliitikaga, kuid minu üleanne on hoida Soomet rahvusvahelise poliitika kaudu.

Diplomaatide ringkonnas räägitakse väga palju teie sõprusest Eesti välisministri Urmas Paetiga. Mida tähendab teile selline isiklik suhe ja kas teil oli ka lapsepõlves aimu, et Eesti on kunagi olnud iseseisev riik?

Eestlased on mu südames olnud juba lapsepõlves, sest minu vanemad rääkisid teie maast palju ka siis, kui Eesti ei olnud vaba. 1980. aastal, kui toimusid Moskva olümpiamängud ja Tallinna lahel oli regatt, tõi soomlasest purjesportlane Esko Rechardt Tallinnast ära Soome esimese olümpia kuldmedali purjetamises, see kõik tõi Eesti minu teadvusse. Oleme vennasrahvad, meil on ainulaadne suhe, oleme kui kaks ühesugust marja, nagu kaksikud. Teie välisministri Urmas Paetiga oleme väga head sõbrad ja see, et kahe välisministri vahel keemia toimib, aitab ka meie ametis. Oleme teinud koos tööreise, näiteks Süüriasse ja Liibanoni, kus arutlesime Lähis-Ida rahuprotsesside, majanduse ja energiapoliitika üle.

Selle aasta alguses korraldasin Lapimaal Saariselkäs välisministrite mitteametliku kohtumise, kus osalesid ka Urmas Paet, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Rootsi, Türgi ja Euroopa Liidu välisminister Catherine Ashton. Tunneme koos Urmas Paetiga tegutsedes, justkui oleksid Soome ja Eesti veidi suuremad riigid, kui nad on. Mulle meeldib Eesti välispoliitika, see toetub selgetele väärtustele. Eestlased julgevad otse oma seisukohad esile tõsta ja ootavad konkreetseid lahendusi. See ei ole eestlastele juhuslik hoiak, vaid see on alati nii, osatakse end kehtestada.

Eesti liitub järgmisel aastal euroga. See on selle aasta parim majandusuudis. Eesti majandus on nüüd seotud Euroopa majandusega.

Soome välisministrina olen uhke selle üle, et meil on sellised naabrid nagu Eesti ja Rootsi.

Eestlastel, soomlastel ja rootslastel on sama DNA.

Urmas Paetiga aga seob mind ka ühesugune huumorimeel ja ma võin öelda, et oleme nagu sukk ja saabas. Hiljuti käisin perega Heureka teaduskeskuses, seal olid eksponaatidel ka eestikeelsed sildid. Mu abikaasa naeris, kui hakkasin Urmas Paetile sõnumeid saatma ja uurima, mida üks või teine sõna tähendab. Meil oli tõesti lõbus ja huvitav.

Töötasite Euroopa Parlamendis koos meie praeguse presidendi Toomas Hendrik Ilvesega ja teil oli eesmärk luua korralik Läänemere strateegia, mis tugevdaks siinsete piirkodade ja riikide koostööd. Veel paar aastat tagasi suhtusid mõned vanameelsed soometumise aja tegelased president Ilvesesse umbusklikult, sest tal on pagulase taust, ta on kasvanud üles Ameerikas. Kas soometumise aja hoiakud annavad veel ka tunda? Teist räägitakse kui Soome uue aja ja põlvkonna ministrist, moderniseerijast.

On tore kuulda, kui ma oma tööga nii mõjun. Mis puudutab soometumist, siis püüame sellest ajast välja tulla, kuid soomlased on konservatiivne rahvas ja võib-olla mõned selle aja hoiakud annavad veel tunda. Toomas Hendrik Ilvesega olime lähedased tööpartnerid Euroopa Parlamendis. Jah, meie ülesanne oli töötada välja Läänemere strateegia ja me tegime seda.
Toomas Hendrik Ilves on üks rahvusvahelise poliitika suurimaid mõtlejaid ja visionääre. Pean temast väga lugu.

Mind pani imestama, et parempoolse koonderakondlasena toetasite viimastel Euroopa Parlamendi valimistel vasaksuunitlusega roheliste partei liiget, praegust Euroopa Parlamendi inimõiguste komisjoni esinaist Heidi Hautalat, tõstatades koos temaga Espoo kultuurikeskuses soomlaste jaoks tähtsaid Euroopa Liiduga seotud küsimusi.

Oleme Heidi Hautalaga poliitiliselt paljuski eri arvamustel, kuid ma toetan neid inimesi, kel on «euroopalik süda ja väärtused», ja need omadused Heidil on. On tähtis, et Euroopa Parlamendis oleks inimene, kes oskab suhelda teiste Euroopa rahvastega.

Ja veel see traditsiooniline eestlaste küsimus: miks Soome ei liitu NATOga?

Mis puudutab NATOt, siis Soomes on selles küsimus status quo, see on stabiilne seisund, selleks on vaja nii poliitilist kui ka rahva tahet, mida praegu pole. Soome välisministeerium on küll NATOga lähedastes suhetes. Kuid Eesti NATO-liikmesus on lisanud turvalisust Läänemere piirkonnas, seda on tõdenud ka meie vabariigi president Tarja Halonen.

Soomel on Venemaa suunal aktiivselt töötav viisavabrik. Eelmisel aastal andsite venelastele 740 000 viisat, mis tähendab enam kui 35 miljoni eurost käivet. Eestis on räägitud, et Soome viisade hulgimüük garanteerib Soomele aastas miljoni vene turisti külastuse, sest Schengeni viisa omanik peab vähemalt esimese välisreisi tegema viisa väljastanud riiki.

Jah, me väljastame ka mitmekordseid viisasid ja sel aastal anname venelastele miljon viisat. Oleme hakanud viisasid andma ka veebi teel ja püüame igati soodustada venelaste liikumist Soome ja teistesse Schengeni maadesse. Meie eesmärk on, et piire oleks hõlbus ületada. Soome püüdleb aktiivselt sinnapoole, et Venemaa ja Euroopa Liidu vahel tuleks viisavabadus.

Teile on tähtis Soome maine ja Soome bränd. Moodustasite kaks aastat tagasi, kolm kuud pärast välisministrina tööleasumist brändikomisjoni, et riigi mainet ja brändi tugevdada. Hiljuti ilmus brändikomisjoni raport. Mis on siis Soome maine ja bränd?

See brändikomisjoni raport on küll minu algatatud, kuid see on soome rahvaga seotud. Selles on sada suurt ja väikest ülesannet. Brändikomisjoni raporti keskmeks on headel inimestevahelistel suhetel põhinev probleemide lahendamise oskus. Probleemid on vaja lahendada käsikäes koostööd tehes. Selle võime seob raport ka Soome diplomaatilise võimekusega pidada rahuläbirääkimisi, mille märgi on pannud maha riigi ekspresident Martti Ahtisaari. Kuid ühel või teisel moel ka paljud teised soomlased, näiteks Pekka Haavisto, Elisabeth Rehn. Välisministeeriumi ülesandeks on hakata korraldama Ahtisaari rahuläbirääkimiste päevi, et tugevdada meie diplomaatia võimekust.

Teiseks on meile tähtis kõik loodusega seonduv ja koolitus, mis muu hulgas integreeriks paremini riiki elama asunud teistest rahvustest inimesed.