Inga Höglund

FOTO: Peeter Langovits

Pole saladus, et USA poliitikud on Wikileaksi paljastuste pärast maruvihased. Muu hulgas väidetakse, et lekked seavad ohtu rahvusvahelise sõjalise operatsiooni Afganistanis.

Ma ei tea küll, kuidas «alfaisane Putin» või ohjeldamatult pidutsev Berlusconi Talibani tegevusele kaasa aitaks, kuid võib-olla on USA võimudel tõepoolest põhjust muretseda.

Kahtlen aga, kas Wikileaksi asutaja Julian Assange’i algatatud diplomaatilise salainfo lekitamine on piisavalt kaalukas põhjus kuulutamaks avalikult, et ta on terrorist ja Wikileaksi tegevus tuleb igal hinna eest peatada.

«Miks me ei võiks kasutada oma mitmesuguseid vahendeid Assange’i ja tema kaasosaliste ahistamiseks, kinninabimiseks või neutraliseerimiseks? Ta on Ameerika vastu tegutseja, kelle kätel on veri.  Miks pole teda jälitatud sama tungivalt, nagu jälitame Al-Qaedat või Talibani juhte?» küsis USA vabariiklane Sarah Palin.

Siin kerkib esile aga palju valulisem küsimus: kust jookseb piir ajakirjandusvabaduse ja kuritegevuse vahel? Kui ajakirjandusvabadus pole parasjagu USA võimudele soodne, kas siis on tegemist kuritegevusega?

Kui see materjal Assange’ile tõesti kandiku peal ulatati ja ta ise pole selle hankimiseks ühtegi ebaseaduslikku võtet kasutanud, nagu ajakirjanik ise väidab, siis kas USA võimudel on õigust mehele nõnda nõiajahti pidada?