Viktor Šenderovitš: Hodorkovski teejoomise-ämber

Viktor Šenderovitš Foto: SCANPIX

Endise Jukose juhi Mihhail Hodorkovski samale fotole sattumine lauljatar Valeria ja tema abikaasa ning mänedžeri Jossif Prigožiniga ühes Londonis asuvas jaapani söögikohas vapustas eelmisel nädal Venemaa avalikkust. «Me pole vaid «poliitilised loomad», oleme inimesed, kaasmaalased ühes tuhandete sidemete ja huvidega lisaks poliitikale. Inimesed peavad aduma, et meie, kaasmaalaste, vahel on sugulus. Sugulus, mis eksisteerib ka Kremlist mööda minnes, siis ei jää võimureile mingit šanssi, » kõlas Hodorkovski kommentaar ja mees lisas, et piiri tõmbamine inimeste vahele, kellega kõlbab kätt suruda ja kellega mitte, kellega kõlbab teed juua ja kellega mitte, viib otseteed kodusõjani.

Aga selline eneseõigustus ei rahulda kirjanik-satiirik Viktor Šenderovitšit, kes kirjutas sellest Ježednevnõi Žurnalis. Valeria torkas muu seas silma Krimmi annekteerimise ja okupeerimise järel sellele aktiivselt ja lärmakalt kaasakiitmisega. Pärast seda toimuvad lauljatari kontserdid välismaal häälekate protestimiitingute saatel, aga näiteks Lätisse ei lastud teda üldse esinema - Ukrianast rääkimata, kus ta on persona non grata.

Minu viiekopikaline panus kuulsa ühisfoto teemasse.

Olen sunnitud Mihhail Borissovitš Hodorkovskiga mittenõustuma. Mitte Jumalasünnitaja, vaid Descartes ei luba mul temaga ühte meelt olla. Aga see va Descartes soovitas tungivalt ohtlikusse mõttetühjusesse libisemise vältimiseks kokku leppida sõnade tähenduses...

Niisiis tolerantsusest, ühiskondlikust leppest ja kõigest sellega seonduvast.

Kätlemine poliitilise vastasega on normaalne suhtlus etc - küpsuse tunnus ja tsiviliseeritud reeglite järgimine toimlemises, siin MBHga vaidluskohta ei teki. Ent seks on vaja - alustuseks! - raudselt kindel olla üldiste tsiviliseeritud mängureegite olemasolus (kõigi protsessis osalejate jaoks).

Obama ja McCane võivad endale lubada vastastikust käesurumist ja on isegi kohustatud seda rituaali sooritama. Ent selfie gestaapolasega pole tolerantsuse, vaid (paremal juhul) räpasuse ja täieliku ignorantsuse tunnus.

Ma ei räägi, mõistagi, Prigožinist ja tema naisest; Londoni restoranis aset leindnud lugu on ammu väljunud üksikjuhtumi raamest...

Ühiskondlikku lepet ei saa rajada kahemõttelisusele. Ühiskondlik leppimine ei või seista totaalse skleroosi vundamendil ja moraalsel kurtusel. Need õndsalikud ajaloolised «tsurrid» on tuleviku seisukohalt väga ohtlikud ja me juba astusime sellele rehale 1991. aastal.

Ühsikondlikku lepet saab 1946. aasta Saksamaal rajada vaid kindlale arusaamisele hitlerliku režiimi kuritegelikkusest. Alternatiivne «ühiskondlik-rahvusliku leppimise» variant oleks jäle komöödia ja nende otsene solvamine, kellest režiimi ränkraske ratas oli üleveerenenud - rääkimata langenute mälestusest.

«Oleme kõik ju sakslased?» Oo jaa. Ent Thomas Mann ei peaks sellest tulenevalt tingimata Leni Riefenstahliga kallistama.

Nimetada valget valgeks ja musta mustaks - pole ekstremism, vaid normaalse inimese kohustus. Soov kõntsast eemale hoida pole puhtusehullu kapriis, vaid esmane hügieen.

Mihhail Hodorkovskil on täielik õigus - nagu venemaalasel venemaalasega - juua teed kohtumik Danilkiniga [kohtunik Viktor Danilkin (1957), kes nn teisel Jukose kohtuprotsessil 2009-2011 Hodorkovski ja Lebedevi süüdi mõistis - T.K.], see on tema eraasi (kahju, et Dostojevski suri: talle oleks see psühholoogiline käänak meeldinud).

Ent isiklikult mulle - selle hüpoteetilise teejoomise vaatlejale kõrvalt - oleks olnud väga soovitav, et kohtunik Danilkin oleks esmalt ära kandnud karistuse tema poolt sooritatud raske kuriteo eest.

Soovitavalt - koos selle kuriteo tellijaga.

Ja et ühiskond aduks lõpuks, et tegu oli raskete kuritegude jadaga. Ja et kurjategijate perekonnad ei kutsuks riigi kodanikes midagi peale põlastuse esile. Ja et riigi uue põlvkonna kohtunikele ja võimukandjatele jõuaks pärale, et kui nad lähevad Danilkini ja tema peremeeste rada, saab nendega samamoodi olema.

Ja et, kurat võtaks, vähemalt paar põlvkonda vene lapsi jõuaksid Decartes`i auks sirguda kindla teadmisega heast ja kurjast.

Vaat siis võib teekannu üles seada.

Tõlkinud Teet Korsten